Rahvusvaheline Tallinna koorifestival on auväärse ajalooga kooripidu. Esimene võistulaulmine paigutub poolesajanditagusesse aega, aastasse 1972. Seekordne, järjekorras XVII festival, tõi Tallinnasse 30 koori ligi 1000 lauljaga seitsmest riigist: Lätist, Soomest, Belgiast, Iirimaalt, Norrast, Walesist ja Eestist. Lisaks võistlemisele esineti koolides, Tallinna raekojas, Hopneri majas ja Jaani kirikus. Kõiki võistlustulle astujaid kuulas ja hindas žürii koosseisus: Jaakko Mäntyjärvi (helilooja, Soome, žürii esimees), Aira Birzina (dirigent, Läti), Triin Koch (dirigent, Eesti), Toh Ban Sheng (dirigent, Singapur) ja Rob Vermeulen (dirigent, Holland).
Möödas on keerulised ajad, mis tekitasid nii mõneski mõttes uue ajaarvamise – tihti kuuleme inimesi arutlemas pandeemiaeelse ja -järgse aja tähenduslikkuse üle.
Nii on muutuses ka kõnealune festival. Oleme aastate jooksul harjunud koorifestivali asukohaga meie esindussaalis Estonias, mille asukoht, suurus ja akustilised tingimused on teinud selle võistluspaiga n-ö koduseks. Seekordne esinemiskohtade muutus mõjus värskendavalt, kuid andis ka mõtlemisainet, kuivõrd erinevad saalid tekitavad laulmiseks ebavõrdseid tingimusi. Narva mnt Metodisti kirik on sakraalhoonele omase kõlaruumiga, aitab häälel levida ka kaugematesse nurkadesse ning liita häälerühmi.
Rahvamuusika kategoorias võistlejad ja grand prix’ vooru pääsejad said nautida esinemist EMTA suures saalis. Viimane on oma kõlaomaduste poolest eriline –tundlik, toetab esinejat pisidetailides ja reageerib mis tahes nüanssidele. Esineda saalis, kus kavalehe pööramise krabingi tähelepanu äratab, on suur pivileeg. Seetõttu tundus ülesastumine rahvamuusika ja grand prix’ voorudes küpsem, pingevabam ja kvaliteetsem.
Lastekooride kategoorias saime kuulata ainult Eesti koore: Musamari koorikooli tütarlastekoori (dirigent Tiina Mee) ning lastekoori Ellerhein (dirigendid Anneli Mäeots ja Ilona Muhel). Musamari paistis silma partituuri täpse tõlgendusega, esitades Veljo Tormise “Etüüdid helilaadides”. Kuna võistluseks valmistumise perioodil tehtud ülipõhjalik harjutamine kipub vahel lauljate endi panust takistama, oli seda enam nauditav kuulata Ellerheina lastekoori vaba musitseerimist. Anneli Mäeotsa kujundlik juhatamine tõi välja lauljate parimad oskused esineda pingevabalt ja loomulikult.
Noortekooride kategoorias võistles neli kollektiivi: kaks Soomest ja kaks Eestist. Üldpilt oli kirju, žüriil jätkus punkte igasse kümnesse – punkte anti skaalal 61,2 kuni 91,2. Sibeliuse keskkooli kammerkoori näol on tegu kõrgetasemelise lauljaskonnaga. Esituse veenvuse ja kaasahaaravusele aitas kindlasti kaasa see, et kõik lauljad mängivad õpingute jooksul ka instrumenti. Dirigent Maija Laurinsilta oli koostanud huvitava kava, mis moodustas terviku ja võimaldas näidata koori suutlikkust ning mitmekülgsust. Teise koha võitnud E STuudio tütarlastekoor on noor kollektiiv (asutatud 2020). Lühikese ajaga on kogenud koorijuht Külli Lokko loonud ühtlaselt kõlava ansambli, mis pani kuulama juba esimesest noodist, kui nad esitasid Tõnu Kõrvitsa “Ütle sina” (tekst Saalomoni ülemlaulust). Uuest MUBA koolist osales festivalil vastselt loodud segakoor Janne Fridolini juhatusel. Õhinaga esitatud vaheldusrikas kava tõi koori III kohale.
Nais- ja meeskooride kategoorias osalenud koorid olid kõige ühtlasema tasemega. Žürii hindas esikohavääriliseks lausa kolm (!) koori. Elleri tütarlastekoor, kammernaiskoor Musamari ja rahvusooper Estonia noormeestekoor – kõik said võrdselt 90 punkti. Selles kategoorias tuli ette kanda ka kohustuslik laul, Andres Lemba “Gloria”. Elleri tütarlastekoor (dirigent Külli Lokko) tegi väga ilusa ettekande, mis mõjus vaatamata keerukale partituurile kauni tervikuna. Naiskoori rikkalikus kõlapaletis otsime tihtipeale säravat meloodiahäält, aga Tartu tüdrukute esituses paitas kõrva I aldi tämber, mis oli soe ja nüansirohke. Rahvusooperi noormeestekoori (dirigent Hirvo Surva) esinemine mõjus hea kontrastina naishäälte vahel, kogenud koorijuhi ja poiste laulu järelkasvu pärast südant valutava dirigendi käe all on noored laulumehed tihti kuulajaid oma lummusesse haaranud. Koori kõlapilt on homogeenne, nooruslik ja hääl kandub saali energiaga laetult. Kuigi Mendelssohni “Beati morti” tundus sisse laulmata, siis mida laul edasi, said esitused järjest kindlamaks ja veenvamaks. Ei saa mainimata jätta ka imetlusväärseid tenoreid, kes teevad ka palju kuulnud ja kogenud publiku relvituks.
Kammernaiskoor Musamari (dirigent Ode Pürg) kandis 17 lauljaga ette ülikeeruka kava, kusjuures Gustav Holsti “Ave Maria” on kirjutatud kahele koorile. Noor, südikas ja sütitav koorijuht paneb meid heldinult vaatama tulevikku – oleks ometi selliseid talente järelkasvu hulgas rohkem. Tegeldes prooviperioodil dünaamikanüanssidega, mis sõltuvad otseselt tekstist, teame, et forte võib tähendada lõpmatut hulka karaktereid: majesteetlikku, pidulikku, ülistavat, metsikut, vihast, ülbet, rõõmsat, nõudlikku, tänulikku jne. Vahel on oht ülepulbitseva energiaga n-ö üle keeda. Ka sobiva dünaamika leidmine kuulub koorijuhi tööriistakasti.
Segakooride kategoorias sai kuulda viit eriilmelist koori Lätist, Belgiast ja Eestist. Esikoht jäi seekord välja andmata, II koha pälvis segakoor HUIK! (dirigent Ode Pürg). III koha saavutas Läti segakoor Pa Saulei (dirigent Marta Ozola). Siinkirjutajale sööbis eredana mällu selle koori tihe ja täiuslik kõla, dünaamiliselt tundlik, kergelt lendlev. Mõlemad auhinnatud koorid on võimekad ja žürii hinnangul oli punktide vahe vaid 0,6. Segakooride proovikivi oli kohustuslik teos Galina Grigorjevalt “To the Virgin Theothokos” tsüklist “Vespers”. Läti koori tõlgendus oli paindlik ja veenev ning tõusis teiste kooride hulgast esile. Belgia segakoori Con Cuore (dirigent Jan Vuye) esinemises oli tunda head lääne-euroopalikku kooritraditsiooni ja pieteeditundega suhtumist muusikasse. Segakoor HUIK! laulis kõige stabiilsemalt ning koor esitas vaheldust pakkuva kava, millega saadi kenasti hakkama. Siinkohal tsiteerin koorijuht Ants Sootsi: “Piiratud esinemisaeg, kohustuslik teos, koori suutlikkust demonstreeriv kava – kõik see on omamoodi nii koori kui ka dirigendi kvaliteedi ja psüühika inventuur.”
Tartu Noortekoori (dirigent Markus Leppoja) kuulates rõõmustas meeslauljate ilus ja ühtlane kooriansambel. Aga Veljo Tormise “Tamme raiuja” ei ole parim võistluslugu – oma pikkuses ja monotoonsuses ei pruugi see alati sugereerivalt mõjuda.
Kammerkooride kategooria avalöögi tegi Walesi koor CF1 (dirigent Eilir Owen Griffiths). Väljateenitult kolmas auhinnaline koht. Lauljaid tuleb tunnustada hea saksa keele häälduse eest (Mendelssohni “Heilig”). Pahatihti jäävad võõrkeelsed teosed arusaamatuks, kuna hääldusega ei tegelda süvitsi ja piisavalt. Ka sellel konkursil jäid mõned saksa- ja ungarikeelsed esitused selgusetuks. Walesi kooril on ilmselt pikaajaline kogemus lisada lauludele visuaalseid elemente, igal juhul ei rikkunud liigutused vokaalset esitust. Vahel juhtub ka nii, et kaalukauss kaldub muusikaväliste efektide poole, aga nii see olema ei peaks.
Äärmiselt sümpaatse mulje jättis kammerkoor Cuore Iirimaalt (dirigent Amy Ryan). Jälgisin koorijuhi tegevust ja mida aeg edasi, seda enam vaimustas mind selle õblukese dirigendi olemus. Interpretatsioon andis aimu koorijuhi mitmekülgsest väljaõppest ja eruditsioonist. Tema sugestiivsus näis lummavat koori ja kandus lauljatelt kuulajatele. Kohustusliku teose Arvo Pärdi “Morning Star” tõlgitsus oli helilooja vääriline.
Norra helilooja Knut Nystedti asutatud koor Schola Cantorum (dirigent Tone Bianca Sparre Dahl) oli sellel festivalil kammerkooride esinumber. Nende nauditavat, mitmekesise kavaga ülesastumist hinnati 91,8 punktiga.
Koorifestival pakkus stiilipõhiselt kahte suunda: kaasaegne muusika ja rahvamuusika. Võistlemine kaasaegse muusika kategoorias eeldaks justkui keerukate teoste esitamist. Õnneks jäi sel konkursil võitjaks muusika ja n-ö trikitamist ette ei tulnud. Kohustuslik lugu, Erkki-Sven Tüüri 2020. aastal kirjutatud “Omnia mutantur” oli proovikivi kõigile kooridele. Taas oli rõõm kuulata Norra kõrgetasemelist Schola Cantorumit.
Osalemine rahvamuusika kategoorias pakkus huvi üheksale koorile. Mitmed koorid kasutasid võimalust laulda kahes kategoorias, aga ainult rahvamuusika kategooriasse otsustasid tulla Tallinna ülikooli meeskoor (dirigent Indrek Vijard) ja naiskoor Kalva Lätist (dirigent Jolanta Rauga).
Festivali oodatuim sündmus oli muidugi grand prix’ voor. Sinna jõudis viis parimat: Elleri tütarlastekoor, Sibeliuse keskkooli kammerkoor, rahvusooper Estonia noormeestekoor, kammernaiskoor Musamari ja Schola Cantorum. Peavõit läks seekord Soome, Sibeliuse keskkooli kammerkoorile, keda juhatab Maija Laurinsiltä.
Kokkuvõttes võib öelda, et Tallinna festivalil on Euroopa koorimaastikul kindel koht ja siia tahetakse tulla. Nauditav on konkursi sissetöötatud kvaliteet, kus korraldus sujub laitmatult, kooridel on piisavalt võimalusi leida esinemiseks sobiv kategooria ning osalevate kooride palett oli mitmekesiselt huvitav.
TULEMUSED
Grand prix – Sibeliuse keskkooli kammerkoor (Soome)
Lastekoorid
II koht – Musamari koorikooli tütarlastekoor (Eesti)
III koht – lastekoor Ellerhein (Eesti)
Noortekoorid
I koht – Sibeliuse keskkooli kammerkoor (Soome)
II koht – E STuudio tütarlastekoor (Eesti)
III koht – MUBA segakoor (Eesti)
Osalesid: noortekoor Sympaatti (Soome)
Nais- ja meeskoorid
I koht – Elleri tütarlastekoor (Eesti), kammernaiskoor Musamari (Eesti), Rahvusooper Estonia noormeestekoor (Eesti) Osalesid: kammernaiskoor Sireen (Eesti), tütarlastekoor Spīgo (Läti)
Segakoorid
II koht – segakoor HUIK! (Eesti)
III koht – segakoor Pa Saulei (Läti)
Osalesid: segakoor K.O.O.R. (Eesti), Waregemi segakoor Con Cuore (Belgia), Tartu Noortekoor (Eesti)
Kammerkoorid
I koht – Schola Cantorum (Norra)
II koht – Cuore (Iirimaa)
III koht – CF1 (Wales)
Osalesid: Encore (Eesti), Incantatio (Belgia), Rae Kammerkoor (Eesti)
Kaasaegse muusika kategooria
I koht – kammerkoor Schola Cantorum (Norra)
II koht – kammerkoor Cuore (Iirimaa)
III koht – Tartu Noortekoor (Eesti)
Osalesid: Waregemi segakoor Con Cuore (Belgia)
Rahvamuusika kategooria
I koht – Sibeliuse keskkooli kammerkoor (Soome)
II koht – segakoor HUIK! (Eesti)
III koht – segakoor Pa Saulei (Läti)
Osalesid: tütarlastekoor Spīgo (Läti), kammerkoor Encore (Eesti), kammerkoor CF1 (Wales), Tallinna Ülikooli meeskoor (Eesti), Segakoor K.O.O.R. (Eesti), naiskoor Kalva (Läti)
Eripreemiad
Dirigendipreemia – Maija Laurinsilta
Kohustusliku teose Erkki-Sven Tüüri “Omnia mutantur” parima esituse eest – kammerkoor Cuore
Rahvamuusika kategoorias laulu “Čigānu dziesma” väljapaistva esituse eest – tütarlastekoor Spīgo