VIII Eesti noorte koorijuhtide konkurss 3.–6. novembrini EMTAs. Korraldajad: Eesti kooriühing ja EMTA. Osalejad: Mariell Aren, Martin Einmann, Kirill Gorjušin, Illia Humeniuk, Heili Kivi, Eleri-Kristel Kuimet, Ingrit Malleus, Kaur Pennert, Kristin Pintson, Ode Pürg, Leiu Ryland-Jones, Laura Štoma, Kärolin Tuisk, Patrik Sebastian Unt, Shundiao Wu.
Žürii: Kaspars Ādamsons (žürii esimees, Läti), Ingrid Mänd, Tone Bianca Sparre Dahl (Norra), Mati Turi ja Pärt Uusberg.
Tulemused
I koht Ingrit Malleus, II koht Leiu Ryland-Jones, III koht Ode Pürg
Rahvusmeeskoori eripreemia – Leiu Ryland-Jones, EFK eripreemiad – Ingrit Malleus ja Kärolin Tuisk, EMTA segakoori eripreemia – Shundiao Wu
Eesti noorte koorijuhtide konkurssi korraldatakse iga viie aasta järel alates 1985. aastast. Osaleda võivad koorijuhid ja koorijuhtimist õppivad üliõpilased vanuses kuni 35 aastat. Esimesest konkursist on möödunud 39 aastat ja auhindu võitnud nimed räägivad enda eest: Arvo Volmer, Hirvo Surva, Olari Elts, Mati Turi, Risto Joost, Mihhail Gerts, Kaspar Mänd, Valter Soosalu, Pärt Uusberg jt. Osavõtjate arv on kõikunud 9–22 vahel. Arvudele mõeldes on huvitav märkida, et esimesel ja tänavusel konkursil oli võrdne arv võistlejaid – 15.
Novembrikuu neljal päeval oli konkursantidel võimalus töötada kolme kooriga: EMTA segakoori, Eesti Rahvusmeeskoori ja Eesti Filharmoonia Kammerkooriga. Esimesel päeval tehti tööd EMTA segakooriga, kavas oli kaks teost: Veljo Tormis “Ei ole püssil püütav” tsüklist “Jaanilaulud” ja Galina Grigorjeva “In Paradisum”. Igaühel oli aega 12 minutit.
EMTA segakooris laulavad peamiselt dirigeerimise eriala üliõpilased. Võistluse I voor kujunes etteoodatult mitmekesiseks ja põnevaks. Iga dirigent püüdis oma parimate teadmiste kohaselt teost viimistleda, pöörates tähelepanu erinevatele aspektidele.
Žürii lubas II vooru kaheksa võistlejat, kes said töötada rahvusmeeskooriga 15 minutit. Eelnev tutvumine rahvusmeeskoori repertuaariga näitas, et tegu on erakordselt keerukate partituuridega ja noortel võistlejatel ei saa kerge olema.
Kärolin Tuisk, kes läbis I vooru targa ja läbimõeldud tegevusega, alustas II vooru Andres Lemba “Gloriaga”. Noore võistleja CV sisaldab rikkalikku praktikat kooridega – Luuska lauluühing, E STuudio kammerkoor, Elleri tütarlastekoor, Veronika Portsmuthi kooriakadeemia kontsertkoor, Tallinna Kammerkoor. Töö Lemba teosega oli asjalik, olulise eraldamine väheolulisest, tähelepanu suunamine vokaalsetele vajakajäämistele ja teatud pragmaatilisus ühenduses meeleoluka musitseerimisega. Väljendusrikkus ja töökogemus viisid Kärolini finaali.
Lätlanna Laura Štoma õppis koorijuhtimist paralleelselt orkestridirigeerimisega ja töötab professionaalse lauljana EFKs ning juhatab kammernaiskoori Sireen. Laura paistis I voorus silma paindliku fraseerimisega ja oskusega kujundada koori kõlapilti. Temalegi oli tee II vooru avatud. Töötada tuli Evelin Seppari meeskooriteosega “Sonnet No. 43”. Koorijuht takerdus laulu algusesse, jõudmata puudutada kolmveerandit partituurist, aeg sai otsa ja töö jäi puudulikuks.
Mariell Arenil on head koorikogemused, ta on töötanud mitmete harrastuskooridega: segakoor Hannijõggi, Tallinna Kammerkoor, Raudtee kultuuriseltsi segakoor, kammerkoor Crede. Mariell töötas I voorus kindlalt, jagas ülesandeid loogiliselt ning juhendas oskuslikult vokaali. Ent Tõnis Kaumanni “Hanna kiidulaul” ei allunud nii hästi koorijuhi taotlustele. Küsitavaks jäi teksti lugemine rütmis – mõttekus ja ebamäärased Auftakt’id tekitasid lauljates segadust, fraasisisene kujundus vajanuks rohkem tundlikkust.
Läänemaalt pärit Eleri-Kristel Kuimet on saanud tööd teha mitmete kooridega: segakoor Hannijõggi, Linnamäe segakoor, Meriko segakoor, EBSi kammerkoor, kammerkoor Head Ööd, Vend ja TTÜ akadeemiline naiskoor. Ta valdab kolme koorijuhile nii vajalikku oskust – laulmine, klaverimärg ja dirigeerimine. Eleri-Kristel jättis avavoorus sümpaatse mulje – vokaalne juhendamine, väljendusrikas koori toetav manuaalne tehnika, mõnus huumor mõtte edastamisel. II voorus loosiga saadud Gavin Bryarsi “The Summons” osutus üheks keerukamaks partituuriks omataoliste hulgas. Lauljad reageerisid hästi dirigendi taotlustele, kuid töö jäi pisut üheplaaniliseks ja vaoshoituks. Toimetulek nii komplitseeritud teosega andis aga võistlejale suure hulga oskusi juurde.
Võistlustulle asus Kuusalust pärit Ode Pürg. Ta on kammernaiskoori MUUSAD ellukutsuja, juhatanud ka segakoori HUIK! ning Vikerlased. Odel on hulk kogemusi rahvusvahelistelt koorikonkurssidelt, kus tema kollektiivid on saanud auhinnalisi kohti. Natuurilt aktiivne ja kiire reageerimisega silma paistnud Ode töötas läbimõeldud plaani kohaselt. I voorus muutus Grigorjeva “In Paradisumis” vokaalide värv, dünaamilised nüansid said n-ö välja valgustatud. Töö Andres Lemba “Sanctusega” tõi võimaluse pääseda finaali. Alati ei ole tark kõike südamelt ära öelda ja püüda töösse haarata kogu partituuris sisalduvat. Ent oskus eraldada olulist vähemolulisest tuleb alles aastatega. III auhinnaline koht konkursil on igati vääriline lisa noore koorijuhi pagasisse.
Noor talent Patrik Sebastian Unt on vokaalkammeransambli Vox pUNT juht ja helilooja. Töötades Grigorjeva teosega, jätkus Patrikul visadust nõuda kirkamat kõla, dünaamilisi erisusi ja oskuslik tegevus viis teda läbi II vooru finaali. Henrik Ødegaardi lauluga “Arise, My Love” tööd tehes oli näha ja kuulda, kuidas koorijuht end partituuri keerukustest läbi murdis. Kodutöö teksti lahti muukimisel ja selle edastamine koorile väärib tunnustust. Ødegaardi teos on agoogiliselt tundlik, tempode pidev vaheldumine peaks koorijuhi tähelepanu köitma, aga kiirustamine viib autori soovidest eemale. Finalisti diplom oli tunnustus märkamisest, et tegu on võimeka noormehega.
Leiu Ryland-Jonesi muusikutee on kulgenud üsna loogilist rada pidi Tallinna muusikakeskkoolist EMTAsse ja 2022. aastast alates Sibeliuse akadeemiasse. Töökogemusi on saadud Ellerheina lastekoorist, Helsingi ülikooli segakoorist ja kammerkoorist Avis Animi. Viimaste aastate saavutused on võidud koorikonkurssidelt Soomes ja Itaalias. Leiu oli esimene võistleja, kes võttis koori n-ö pihku. Muusika voolas hästi ja häälestusprobleemid lahendati näilise kergusega. Mente et manu – mõistuse ja käega – kokkuvõttes ilus töö! II voorus tuli tal juhatada Vladimir Agopovi “Prayer’it” (psalm 6). Teos pole kergete killast, kuid Leiu leidis võtme, kuidas elustada partituuri ja jättis mulje nii lauljaile kui žüriile. Tulemus II koht ja rahvusmeeskoori eripreemia.
Ingrit Malleuse CV on rikkalik: õpingud TMKKs, EMTAs, Berliinis Hanns Eisleri nim muusikaülikoolis ja Helsingis Sibeliuse akadeemias. Teda on auhinnatud koorijuhtide konkursil Poolas ja Itaalias. Ingrit tegutseb dirigendina Helsingi eestlaste kooris Siller ja Musiikkitalo kontsertkooris. Viis aastat tagasi peetud võistlusel sai noor koorijuht neljanda koha ning rahvusmeeskoori eripreemia, mille tulemusel oli võimalus teha meeskooriga jõulukontsert. Ingrit töötas sel korral efektiivselt, osavalt ja enesekindlalt. Oskus aega planeerida, proovis vähe rääkida ja palju teha – see on dirigendi edu pant. II vooru teosest, Pawel Lukaszewski “Three Orthodox Prayers” mõistis Ingrit valida välja probleemsed osad, millega tegeleda ja jättis vähemolulise materjali sinnapaika. Sest aeg, veerand tundi, oli kolmeosalise tsükli väljatöötamiseks napp. Ingrit Malleust hinnati esikoha ja koos Kärolin Tuisuga EFK eripreemia vääriliseks.
Finalistide kontsert toimus kolmapäeval, 6. novembril EMTA suures saalis. Viis õnnelikku noort, kes juhatasid EMTA segakoori, rahvusmeeskoori ja filharmoonia kammerkoori, said erakordse võimaluse ja kogemuse. Töö professionaalse kooriga on kahtlemata iga koorijuhi unistus. Kontserti alustas EMTA segakoori lauljate lemmikuks valitud Shundiao Wu, kes juhatas I vooru Tormise ja Grigorjeva laule. Järgnes Frank Martini missa kahele koorile a cappella, kus iga osa juhatas üks finalistidest.
*
Autasustamise järel vestlesin paari osalejaga ja kõlama jäid järgmised mõtted. Koorijuhtide omavaheline mõõduvõtmine on väärt sündmus, kust on palju eluks kaasa võtta. Intervall viis aastat on aga liiga pikk vahe, konkurss võiks toimuda iga kolme aasta tagant. Võimalus kutseliste kooridega töötada ja neid ka kontserdil juhatada on privileeg ja unistus. Mahuka repertuaari läbitöötamine arendab ja harib ning tõstab võistleja uuele tasemele.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et konkurss oli väga huvitav, meeliköitev ja silmaringi avardav sündmus. Maailm on avatud – meie väikese Eesti talendid ammutavad värskeid ideid Euroopast ja viivad end kurssi uusimate trendidega. Tuult tiibadesse!