Karin Tuule autorikontsert “Vaata ja sa näed” 28. aprillil Tallinna Filharmoonia Mustpeade majas. Esinejad: Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Naiskoor, kammerkoor Encore, orkester VENTUM, klaveril Markus Lattikas, koormeistrid Karin Salumäe ja Eleri-Kristel Kuimet, dirigendid Karin Tuul ja Edmar Tuul.
Jürikuu 28. päeval oli suurepärane võimalus kuulata noore helilooja ja koorijuhi Karin Tuule loomingu kontserti. Autor on õppinud heliloomingut Tõnu Kõrvitsa kompositsiooniklassis ja saanud magistrikraadi kooridirigeerimise erialal Hirvo Surva õpilasena. Kontserdil esitati tema viimase kümne aasta jooksul kirjutatud muusikat. Mõtlen sellele tagasi tänutundega, sest kvaliteetses esituses lauldi uut ja vaimustavalt head kooriloomingut. Tund ja kolmveerand möödus kiiresti ning vajadust pausi järele ei tekkinud, kuulamine oli niivõrd tihe ja huvitav. Tegemist on anderikka loojaga, kelle sulest sündinud laule saavad oma repertuaari haarata erineva tasemega koorid.
Kontserti alustas Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Naiskoor (TTÜAN) Edmar Tuule juhatusel. Koor on eakas, asutatud 1951. aastal, samas iginoor, koosnedes peamiselt tudengitest. Aastakümneid on TTÜAN olnud ikka naiskooride esi- ja edurivis. Avaloona kõlas laul “Kodu” Ernst Enno sõnadele (2023. aasta noorte laulupeol esitasid selle lastekoorid, juhatas Ave Sopp). Nooruslik kõla ja värskus hääles olid märksõnad, mis iseloomustasid naiskoori esinemist sel kontserdil. Mõjusa mulje jätsid “Kus asub su tühjuse äär” ja “Kui kaarduvad sillad”, teksti autoriteks Lauri Räpp ja Anne-Mai Tevahi. Üminal lauldud unisoonist kasvas klastrite koloriitne kõla, tekst oli hästi jälgitav ja sõnumi lõppedes vaibus hääl taas m-häälikul ümisemisele. “Kui kaarduvad sillad” – koorihäältele lisatud klaveripartii oli nauditav uustulnuk a cappella värvide maailmas. Pianist Markus Lattikas justkui raamis ja toetas vokaali. Naiskoori esitusest jäi mind pikemalt saatma laul “Silence” (sõnad Anne-Mai Tevahi), kus lühimotiivi kordusest arenes kulminatsioon, mida tugevdasid sosinad ja glissando’s laskuvad klastrid.
On tähelepanuväärne, kuidas helilooja edastab sõnumit muusikalise lühimotiivi kordusega ja saavutab mõjujõu, mis toimib kuulajates, monotoonseks muutumata. TTÜANi musitseerimine oli elav, ergas ja hästi tasakaalustatud ansambel paitas kõrva. Sopranite särav kõla nakatas ning kuna helilooja oli andnud palju soolosid aldirühmale, siis oleks madalamatelt häältelt oodanud rohkem soojemat ja sumedamat tooni, et katta kohati veidi toorest ja otse lauldud kõla.
Järgmisena esines kammerkoor Encore, mille Karin Tuul kutsus kokku 2016. aastal ja sellest alates on neid saatnud edu – auhinnalisi kohti on saadud nii rahvusvahelistel kui kodustel võistlustel. Seekordne esinemine oli muljetavaldav ja meeldejääv. Mällu sööbis “Me hoiame nõnda ühte” (sõnad Paul Eerik Rummo), mis oleks sobinud imehästi ka kontserdi pealkirjaks. Mõjuvale etteastele oli tugevasti kaasa aidanud ka hääleseadja Karin Salumäe, kes töötab kollektiiviga alates 2019. aastast. Peensusteni lihvitud artikulatsioon, kauniks kujundatud aldirühma soolo jõudis sugereerival moel kulminatsiooni ja kõlas tutti coro esituses täiuslikult. Tundus, et aeg peatub, niivõrd suure mõju saavutas see laul.
Omamoodi äratusena toimisid rahvaviiside töötlused, sedapuhku Tarvastu, Kihnu ja Kodavere omad. Maitsekad seaded lauludele “Veeriku”, “Unelaul” ja “Veere, veere, päeväkene” andsid kontserdil ühe lisamõõtme, et meie oma ürgne laul elab edasi üha uues kuues. Iga rakuga võis tunnetada, et Encore on dirigendi loomingu omaks võtnud ja laulab tulise energiaga.
Kontserdi lõpuosa oli keelpilliorkestri ja koori päralt. Projektiorkester VENTUM (ladina keeles ‘tuul’) on dirigent Edmar Tuule kokku kutsutud. Viieosaline kooritsükkel “Eesti tunne” osadega “Kumer maa” (tekst Kalev Kesküla), “Kuhu lendavad kõrgel kured” (Kalju Lepik), “Pohlade poeg” (Paul-Eerik Rummo), “Me laulame karmi laulu” (Kalju Lepik), “Tahaksin pihlapuu rüppe” (Viivi Luik) on kirjutatud segakoorile ja orkestrile 2019. aastal ja seda juhatas autor Karin Tuul. Eesti luuletajate tekstid olid põimitud ühtseks tsükliks ja kodumaiste looduspiltide nähtavaks laulmine-mängimine oli kontserdi kulgemises uus etapp. Terviku kuulamist segas pisut iga osa järel kõlav aplaus, ehkki seda oleks saanud vältida, pannes osade pealkirjad kavalehele. Tuleb kiita koorijuhtide sõnatundlikku tööd lauljate õpetamisel. Pieteeditundega mängitud orkestripartiid lasid tekstil esile tulla.
Teine kooritsükkel “Rännak” naiskoorile ja keelpilliorkestrile on valminud 2022. aastal. Selle tekstilooja ja laulusõnade autor on Lauri Räpp, juhatas Edmar Tuul. Sõnad suunasid kuulaja mõtteisse süüvima ja enesesse vaatama. Dünaamiline tunglevus ja erksam tempo II osas aitasid luua kontrasti. Orkester hoidis mõttelõnga ühtsena ning delikaatselt toonitas olulist.
Kontserdi lõpus kõlas nimilugu õhtu “Vaata ja sa näed” (sõnad Veiko Tubin). Esitasid TTÜAN ja Encore, juhatas Edmar Tuul. 2025. aasta üldlaulupeol laulavad seda naiskoorid.
Abikaasad Karin ja Edmar Tuul said hakkama aukartust äratava sündmusega – tuhat tänu! Rikkalik muusikaline materjal erinevatele kooridele – haara, õpi, esita –, ning tee kuulajate südameisse on avatud.