Rikka kontserdieluga Pärnus toimub suviti üks pika ajalooga muusikasündmus – Pärnu orelifestival. Tänavu tuleb see juba 22. korda. Festivali juht on Eesti tipporganist Ines Maidre. Intervjuus räägib ta lähemalt festivalist ja Pärnu orelikeskkonnast.
Millise ajalooga on Pärnu orelifestival?
Ines Maidre: Esimest korda toimus Pärnu orelifestival selle nime all aastal 2002, peale Eliisabeti kiriku Kolbe oreli kapitaalremondi valmimist. Ürituse algatajaks oli tollal organist Jaanus Torrim. Juba varemgi toimunud kontserdid koondati üheks festivaliks, mis koosneb reeglina 13 kontserdist. Festival kestab kolm suvekuud ja kontserdid on kord nädalas reedeti. Festivali esimene kümnend kulges Jaanus Torrimi kunstilisel juhtimisel, alates 2014. aastast võtsin mina temalt teatepulga üle.
Tegelikult ulatub Pärnu orelikontsertide traditsioon aga palju kaugemale. Isegi orelivaenulikul nõukogude ajal toimusid suviti Eliisabeti kirikus kontserdid nn liturgilise tunni formaadis, olles raamistatud koraaliga alguses ja lõpus. Need orelimängud olid äärmiselt hõrgud, peaaegu keelatud üritused, mis kiriku ilma igasuguse reklaamita rahvast täis tõid, eriti vene puhkajatest, keda orel eriliselt kütkestas.
Festival toimub Pärnu Eliisabeti kirikus – tutvustage sealset orelit. Millise ajaloo ja võimalustega pill see on?
Siinkohal peab tegema sügava kummarduse läti orelimeistritele Kolbe ja Durejs, kes Eliisabeti kirikule sedavõrd vastupidava ja kõrgekvaliteedilise oreli ehitasid. Jäädes pärast Nikolai kiriku instrumendi hävimist Pärnu ainukeseks suureks oreliks, töötas pill praktiliselt hoolduseta ligi 70 aastat.
Pärnu Eliisabeti kirikus on koguni kaks suurt orelit. Eelpool mainitud teenekas Kolbe orel ehitati 1928. aastal ja peagi on meil rõõm tähistada selle pilli 100 aasta juubelit. Tegemist on stiililt erilise, tollase Orgelbewegung’i liikumise suunast mõjustatud instrumendiga, mis oma sooja ja ümara tämbriga sobib suurepäraselt romantilise muusika esituseks.
2010. aasta tõi aga Eliisabeti kirikule suurepärase kingituse, uue oreli, mille ehitas Hardo Kriisa oreliehitus. Üle pika aja oli see taas üks eesti orelimeistri oopus! Pilli paigutamine kiriku lõunatiiva rõdule, kus ta ühendati kauni vitraaž-roosaknaga, tekitas otsekui uue kammersaali.
Milline on festivali praegune nägu ja eesmärgid?
Praegu on festival muutunud tõeliselt rahvusvaheliseks: väliskülalised täidavad ligi veerandi programmist ja toovad alati kaasa uusi ideid ja värskeid tuuli. Tänavu esineb organiste ja muusikuid näiteks USAst, Tšehhist, Norrast, Poolast, Portugalist ja Saksamaalt.
Samuti on festival omandanud minu juhtimisel temaatiliselt laiemad variatsioonid. Igal aastal ühendab kavad tervikuks teema, mida esinejad siis oma vaatevinklist tõlgitsevad. Sel aastal on see “Muusikalised koodid” – teema, mille alla võib koondada kõikvõimalikke numbreid, tähti ja muid sümboleid muusikas. Varasematest teemadest võiks mainida “Muusika ja maal”, “Tantsud oreliga”, “Reformatsiooni järelkajad” jt. Eesmärgiks on ühelt poolt virgutada organiste kokku panema kavasid, millel on mingi kindel fookus – näiteks seos teiste kunstiliikide, tähtsate ajaloolis-ühiskondlike sündmuste, muusikaliste aspektide või loodusnähtustega. Teiselt poolt teavitada publikut, kuidas kohata ja mõista orelimuusika ulatuslikku, sajanditevanust repertuaari. Sest selle mõistmiseks on hea, kui seda lahti seletada. Seetõttu oleme teinud viimastel aastatel iga kontserdi algul lühikese sõnalise sissejuhatuse.
Piiride avardumine annab võimaluse leida orelile uusi mängupartnereid. Näiteks mullusel festivalil “Universumi hääled” kuulis Pärnus koos oreliga selliseid ebatavalisi pille nagu alpisarv ja banduura (ukraina rahvuspill), aga ka akordion. Need kõik kõlasid koos oreliga suurepäraselt! Pealegi on publik alati uudishimulik – uusi asju tullakse kuulama.
Üks festivali eesmärke on ka teha koostööd Pärnu muusikute ja teiste loomeinimestega. Meie kontsertidel on esinenud nii Pärnu koorid, instrumentalistid kui ka muusikakooli õpilased. Juba mitmendat aastat osaleb orelifestival ka Pärnu Loomeliidu aktsioonis “Raamid”, mis toimub augusti esimesel dekaadil. Sel aastal toome seal ettekandele kava, kus Valgre muusika kohtub maailma muinasjuttudega, kaasa teeb muinasjutuvestja Jaak Känd.
Väga oluline festivali eesmärk on tuua oreli juurde noori. Seetõttu kuulub juba mitmendat aastat festivali avamise au noortele oreliõppuritele Pärnu muusikakoolist, lisajõude kutsutakse ka mujalt, MUBAst, Keila muusikakoolist jt kohtadest. See kontsert kannab pealkirja “Oreli kutse”. Orel pole kindlasti masside pill, aga kui selle heli kedagi köidab, siis on see kutse väga tugev. Loodetavasti jõuab see kutse järk-järgult üha laiemate ringkondadeni ja selle nimel kehtib alla 16-aastastele noortele tasuta sissepääs.
Kes on tänavuse festivali väliskülalised ja kes on meie oma organistidest ning teistest instrumentalistidest kavadega esindatud?
Tänavustest väliskülalistest kõige kaugemalt tulija on ameerika organist James D. Hicks, kes esineb koos kandlemängija Hedi Viismaga. Hicksi erilisest huvist Põhjamaade muusika vastu sündis ka helilooja Malle Maltiselt tellitud uudisteos kandlele ja orelile, lisaks on üks Urmas Sisaski viimastest oopustest samale koosseisule.
Väga huvitavalt avab tänavuse festivali teemat norra muusikute Jostein Aarviku ja Ormar Maidre Aarviku kava. Siin kohtuvad linnulaul, Messiaen ja matemaatika. Messiaeni kõrval kõlab palju norra uuemat muusikat. Krakówi oreliduo Marcin Kucharczyk ja Dariusz Bąkowski on välja pakkunud toreda kavaidee, kus kogu repertuaar on mingil moel seotud number kahega (“Numerus 2: Omnibus Duobus”).
Välismaalastest tahaksin nimetada veel saksa organisti-heliloojat Gregor Simonit, kelle kavas on teosed, mille aluseks on tähtede-numbrite muusikalised vasted (nt teos legendaarse organisti Daniel Rothi nimele), ning Brnost pärit Hana Bartošovat, kelle kava on Petr Ebeni kompositsiooni eeskujul üles ehitatud sajandeid läbiva labürindina.
Milliseid huvitavaid kooslusi ja kavade ideid tõstaksite esile tänavusel festivalil?
Huvitavatest kooslustest peab nimetama kindlasti paaniflöödi ja oreli duot, kus Kristel Aer esineb koos norra muusiku Roar Engelbergiga. Paanivile näol on ju tegu oreli antiikajast pärit sugulasega. Ka trombooni ja oreli duot võib pidada üsna haruldaseks. Tore, et ka Eestis on selline duo Aabi Ausmaa ja Piret Aidulo ansambli näol olemas. Sellest kontserdist saab suurepärane vase ja hõbeda sulam!
Kahes kavas kohtub orel vokaaliga ja nende kavad on seotud kindla tähendusega piiblinumbritega. Metsosopran Annaliisa Pillaku ja organist Anna Humala kava “Püha. Kolm. Ainsus” avab mitmetähenduslikult numbrit kolm, nagu seda teeb ka sopran Kai Kallastu ja organist Jaanus Torrimi numbrit 777 kandev programm.
Kunstilise juhi rolli kõrvalt ei saa ma ka ise jätta kaasa tegemast ja sel aastal on mul kaks mängukaaslast. Portugalist pärit Luana Lourencoga (flööt ja pikoloflööt) esitame ühe “lonkavatest” ehk ebasümmeetrilistest rütmidest kokku pandud kava. Teine kava koos viiuldaja Ingmar Simson-Valtiniga on tõsisema lähtepunktiga, võttes aluseks kolmkõla ja klastri vastandamise. Siin kõlab muuhulgas nii Bachi kui Pärdi muusikat.
Kes on festivali publik?
Festivali publik on reeglina täiskasvanud, kuigi sinna hulka satub ka noori. Ka lapsed võtavad orelimuusikat väga hästi vastu, lisaks on neil huvitav vaadata, kuidas käte ja jalgadega mängitakse!
Arvata võib, et festivali publiku hulgas on ilmselt rohkem Pärnu suvekülalisi kui kohalikke. Pärnakate kohale toomiseks tuleb leida erilisi nippe, näiteks võtta kavva Valgre muusikat, korraldada mingi gala, näidata kontserdil pilte vms. Aga kui juba ükskord tullakse, tullakse sageli ka teine ja kolmas kord. Varasematel aastatel oli märgatav vene ja soome puhkajate osakaal, kuid viimastel aastatel on see ehk vähenenud ja asendunud eestlastest ja muudest välismaalastest publikuga. Nagu ilmgi, on publik alati muutumises ja sõltub erinevatest asjaoludest.