Eesti pianistide konkursid on juba alates oma esimesest toimumisest 1968. aastal olnud üks eriline energiaväli. Ilmub uus põlvkond ja hakkavad välja paistma talendid, keda sellest küljest enne ei tundnudki. Muidugi on ajad väga erinevad ja praegune pole eesti pianistide järelkasvu osas kerge: Eesti päritolu konkursiealisi mängijaid tuli kokku palju vähem. Seda näitas ka X Eesti pianistide konkursi registreerumine, kus reglemendi järgi võisid osaleda ka EMTAs õppivad välistudengid. Võistlustulle astus 10 Eesti ja 9 välistudengit.
Muidugi tekib iga kord jälle ka mõtteid, et kas mujalt pärit muusikaõppurid peaksid osalema Eesti-kesksel konkursil? Maailmas on aga globaliseerumine ja kõigis kõrgkoolides õpib arvukalt teistest maadest noori, nii tundub see sellest küljest jälle õigustatud.
Eesti mängijatest jõudis konkursil kõige kõrgemale, III kohale, EMTAs Mihkel Polli juures õppiv Tiit Tomp. Ta paistis silma ühtlaselt tugeva tasemega kõigis voorudes. Kavad olid valitud oma esitajanatuurile väga sobivad, esitused läbi mõeldud ja mõtestatud. II vooru kavast oli sümpaatne kuulda eesti ühe sisendusjõulisema helilooja Eduard Oja mitte sagedasti mängitud tsüklit “Sugestioonid”. II voorus kavas olid tal Szymanowski variatsioonid, hea värske teos, mis pole “ära mängitud”.Väga meeldis finalistidest Sofia Khvichia, peenekoeline muusik, hea tehnika ja sügavuti mineva sisemaailmaga. Sofia õpetajateks on Age Juurikas ja Peep Lassmann. Ka kavad olid sobivalt valitud, nagu näiteks II voorus Bachi “Partiita” a-moll või Šostakovitši sonaat nr 2 – samuti pigem värskelt mõjuv teos. Võibolla Chopini 1. klaverikontsert e-moll lõppvoorus tundus natuke vähem sisse mängitud, kuid kindlasti on ta muusik, kes paneb end kuulama ja väärinuks ehk rohkematki kui finalistidiplomit.Suure tulevikulootusena näitas end MUBA viimase klassi õpilane Madis Sikk, kelle õpetajad on Marja Jürisson ja Mihkel Poll. Tegu on võimeka, iseseisva mõtlemisega noormehega, kes esines kindlalt nii I ja II voorus. Finaalvooru Liszti 1. klaverikontsert oli ka noorusliku tulisusega mängitud. Ta mängus on julgust ja vabadust, mida on talle juurde andnud võibolla see, et ta on huvitatud džässist ja tegeleb ka sellega aktiivselt. Finalistidest Piret Mikalai on juba kogenum pianist. Tema esitustes oli tunda põhjalikku süvenemist ja ettevalmistust, kavas nõudlikud ja endale sobivad lood. Ka finaali teos Beethoveni 4. klaverikontsert sobis talle. Seda oli ta saanud juba varem orkestriga ka mängida. See annabki konkursil hea tulemuse, kui lood on küpsenud ja sisse mängitud.
Konkursi esikoht läks hispaania pianistile Fortunato Salvador García Piquierile. See on meie konkursside ajaloos teine kord, kui esikoha saab mitte eesti mängija: eelmisel, IX Eesti pianistide konkursil jagas esikohta koos Tähe-Lee Liiviga leedu pianist Mantas Šernius. Piquieril oli kahtlemata soliidne ja väga isikupärane mäng, kõigis voorudes hästi valitud teosed, sekka ka põnevaid vähem kuuldud helitöid, nagu näiteks II vooru soolokontserdi kavas hispaania muusika – Enrique Granados “8 poeetilist valssi” –, aga ka Skrjabini valss, Debussy ballaad ja Prokofjevi monumentaalne 7. sonaat. Ebaharilikuks võiks pidada ka tema valikut finaalis, kus ta esitas Raveli klaverikontserdi vasakule käele. Seda teost kuuleb konkursside finaalis harva. Konkursil II koha saavutanud Hiina pianist Yue Jia on õppinud mitmetes nimekates koolides, muuhulgas Manhattani muusikakoolis ja Juilliardi koolis. Tegu on tugeva tehnilise tasemega pianistiga, kes näiteks I voorus esitas üheks kõige raskemaks Chopini etüüdiks peetava op. 10 nr 2 a-moll. Kavas olid nõudlikud teosed, tema mängus oli kindlust ja stabiilsust. Finaali Chopini klaverikontsert nr 2 f-moll oli ka kindlalt mängitud, kuid jäi pigem vähe poeetiliseks ja mõnevõrra masinlikuks.
Üks alatine tähelepanek konkurssidel on see, et finaalvoorus justkui enam ei loe, kui hästi oli mängitud I või II voor ja siin algab üks uus, sõltumatu “klaverikontsertide heitlus”. Seetõttu peaks esitatav kontsert olema väga “käes” ja hoolikalt valitud. Selles mõttes oli soodne García Piqueri valik vähem mängitud Raveli vasaku käe kontserdi kasuks, mida samas on tehniliselt lihtsam esitada kui näiteks Chopini klaverikontserte.
Kuna osalemine oli ülemise vanusepiirita, oli võistlejate hulgas ka neid, kes juba väljunud peamisest konkursivanusest, milleks on keskastme lõpuklass, kõrgkooli bakalaureuse- ja magistriõpe. Eelmisel Eesti pianistide konkursil osalenud Sven-Sander Šestakov (toonane finalist) ning Karl Johan Nutt tulid end nüüd taas proovile panema. Mõlemad on juba väljakujunenud isikupäraga mängijad, ka kavad olid ulatuslikud ja nõudlikud, kuid kahjuks siiski nad finaalini ei jõudnud. Ilmselt on konkursil osalemise prime time’ist juba kaugenenult raskem läbi lüüa. Huvitav osaleja oli klaveriõpetaja ja kontsertmeistrina töötav Mai Ots ja mõtlesin, et oleks tahtnud kuulata teisigi meie võimekaid, kuid juba aktiivsesse tööellu sisenenud mängijaid. Kuid sellise konkursi ettevalmistus on paraku väga töö- ja ajamahukas.
II vooru pääsenutest tundus paljutõotav EMTA I kursuse tudeng Helina Kukk, kellel on juba nii haaret kui repertuaari. Viola Asoskova on huvitav mängija, kuid kahjuks segasid tema esitusi ikka ja jälle sisse tulevad eksimused. Konkursi noorim ja üldse kõigi aegade noorim osaleja oli 13-aastane Stefan Ilves MUBAst. Annet on tal palju, mida tõestas Kapustini keeruka džässistiilis etüüdi esitus. Kahjuks oli kogu kava veel ebakindel, ilmselt ei olnud ettevalmistusega veel nii kaugele jõutud.
Välismaalastest oli huvitavam ja küpsem korealanna Hyewon Chung, kes osales edukalt juba ka eelmisel konkursil – tugev ja sisukas mängija, kellel oleks olnud eeldusi ka pääseda finaalvooru. Meeldiv mäng oli ka ukraina pianistil Maksym Trotsenkol, kes näitas end süvitsi mineva tõsise muusikuna. Kahju, et ei osalenud mõningad eesti noored mängijad, kes olid küll bukletis kirjas: Mattias Heina, Hans Matthias Kari, Lilian Hindrikson, Mari-Liina Ruusmaa.
Üks konkursi väärtuslik traditsioon on tellida II vooru eesti helilooja värskelt loodud kohustuslik teos. Seekord oli selleks Jüri Reinvere “Ööpilt tsepeliinidega”. Reinvere on kirjutanud klaverile mitmeid teoseid, tema stiil pakub interpreedile palju võimalusi värvikaks ja kujundlikuks mänguks, kus siis helilooja esitusnõuandeid järgides saab oma fantaasiapildi kujundada. Sel korral oli ka võimalus noodist mängida ja enamus nii tegigi. Üks väheseid peast mängijaid oli hispaanlane García Piquer ning tema esitus oli Sofia Khvichia kõrval, kellele läks helilooja eripreemia, ka üks kõige huvitavamaid.
Kes siis tänavustest konkusantidest hakkavad rikastama meie muusikaelu ja viima seda edasi oma töö ja tegevusega? Kindlasti päris mitmed. Välismaiste mängijate osas seda nii kindlalt ei tea. Konkursi praegune esikoht võib minna tagasi Hispaaniasse, II preemia liikuda edasi mujale. Kuigi päris mitmed Eestis õppinud välistudengeid on meile tööle jäänud: orkestritesse, muusikakoolidesse klaverisaatjatena, ka õpetajatena. Selgelt eristuvat liidrit või liidreid sel konkursil silma ei hakanud, küll aga oli mitmeid köitva isiksusega noori.
Nii tõi tänavune konkurss esile mitmeid mõttekohti, millele vastused annab loodetavasti tulevik.
X Eesti pianistide konkurss 28. XI – 6. XII 2024
Žürii: Aaron Shorr (Šoti kuninglik konservatoorium), Zbignevas Ibelgauptas (Leedu muusika- ja teatriakadeemia), Juris Kalnciems (Läti muusikaakadeemia), Ivari Ilja (EMTA), Mati Mikalai (EMTA)
I preemia Fortunato Salvador García Piquer
Eripreemia: esinemine EMTA ja Postimehe fondi kontserdisarjas “Klaverikunst”
II preemia Yue Jia
III preemia Tiit Tomp
Eripreemia: õppe- või kontsertreis 1000 euro väärtuses
Finalistidiplomid: Madis Sikk, Sofia Khvichia, Piret Mikalai
Kohustusliku teose (Reinvere “Ööpilt tsepeliinidega”) eripreemia – Sofia Khvichia
Eesti Klaveriõpetajate Ühingu “tulevikulootuse” eripreemia – Madis Sikk
Esinemine Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri solistina – Madis Sikk
Esinemine Vanemuise sümfooniaorkestri solistina konkursile järgneva kahe hooaja jooksul – Madis Sikk
Kontsert Pärnu Linnaorkestriga konkursile järgneva kahe hooaja jooksul – Madis Sikk
Kontsert Tallinna Kammerorkestriga järgmisel hooajal – Sofia Khvichia
Kontsert festivalil “MozartFest” – Piret Mikalai