9.–13. oktoobrini on Viljandi jälle kitarristide ja kitarrimuusika päralt. Juba 17. korda. Täpselt sama kaua on välja antud ka Tiit Pauluse nimelist noore kitarrimängija preemiat, viimased aastad koostöös Eesti Jazzliiduga. Ajasime juttu festivali kunstilise juhi Ain Aganaga, kel festivalipäevil ilmumas ka uus, varasematest hoopis teistmoodi album.
Aastal 2008 asutasid neli meest – Ain Agan, Robert Jürjendal, Aleksei Saks ja Priit Noorhani improvisatioonilisele ja stiiliülesele kitarrimängule pühendatud rahvusvahelise festivali korraldamiseks MTÜ Viljandi Kitarrifestival. Viljandis sellepärast, et Ain töötas tollal Tartu ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias kitarriõppejõuna. Viljandi on ilus ja armas linnake, nii et miks ei võiks seal folgi kõrval olla üks kitarrimuusikale pühendatud pidu, mis tooks lisaks Eesti tuntud kitarristidele ja kitarrimängu alles õppivatele noortele esinema ka maailmanimesid.
Riho Sibula noodiraamat
“Kontsertide kõrval on festivalil alati olnud väga olulised ka nädala jagu kestvad töötoad, kus erinevatest koolidest noori õpetavad professionaalsed ja kogenud kitarristid. Sel aastal Teemu Viinikainen Soomest ja meie oma Jaak Sooäär, kelle juhendada on Festivali kitarriorkester, mille lõppkontserdil Viljandi Pärimusmuusika Aidas saavad tudengid võimaluse soleerida ja ehk ka esmakordselt maailmale oma talenti näidata,” tutvustab ise üle neljakümne aasta pedagoogiametit pidanud Agan.
Traditsiooniliselt saab festivalil olema Kitarrimeistrite päev, kus uudistada Eesti oma pillitegijate loomingut, sõrmitseda nende tehtud pille, pärida asjatundjatelt nippe kitarride hooldamise, parandamise ja ehitamise kohta. Põnev on ka vanakooli kitarride näitus Konservatooriumis, millel väljas nii alustavate rokkstaaride köögilaua taga kokku klopsitud pillid, vanad head Jolanad, Musimad ja Orfeused kui ka eksklusiivsena Eestis valmistatud Ühenduse pillid.
Lisaks muusikute, nagu Oz Noy ja Frank Gambale esinemisele, muudab tänavuse festivali eriliseks Riho Sibula noodiraamatu esitlus, millesse on kogutud tema kakskümmend laulu ja tuntuim instrumentaalpala “Kuulaps“ ning millle annab välja Riho mälestuse ja loomingu hoidmiseks loodud MTÜ Kuukitarr. Riho sõber Vladislav Koržets meenutab: “Rihole ei meeldinud, kui teda nimetati heliloojaks, sest enda meelest ei andnud ta professionaalse helilooja mõõtu välja, ka oli ta kriitiline enese kui laulja suhtes. Riho ütles oma laulude ja laulmise kohta: “Pobisen oma sõprade luuletusi...””
Tiit Pauluse preemia
Selle, kuni 26-aastasele noorele kitarrimängijale mõeldud preemia laureaadid on olnud näiteks Erki Pärnoja, Laur Joamets, Paul Neitsov ning mullu Marcus Tuul. Tänavune võitja saab auhinnaks esinemise 2025. aasta festivalil, Sinisalu Guitars kitarrihoolduse, kaks esinemist Eesti Jazzliidu programmis ning 1000 eurot Jazzliidult koostöös Eesti Kultuurkapitaliga.
“Ma pean Tiit Paulust oma õpetajaks. Tema oli see, kellelt sain esimesed improvisatsioonialased kitarrimänguteadmised ja indu harjutamiseks. Tema nime kandev preemia on väike tänukummardus mu 79-aastasele imetlusväärsele mentorile,” ütleb Agan.
Kui see seik välja arvata, on Ain kitarristina suuresti iseõppija. Alustas teismelisena basskitarril, mängis vahepeal trumme ning valis siis 17–18-aastasena oma tänaseni truu kaaslase soolokitarri. Miks just kitarr? “Ma ei tea. Vaata kui mingi asi sind tõmbab, ei oska ju seletada miks. Ma kasvasin üles rockmuusikaga. Led Zeppelin, Deep Purple, Genesis, Yes. Kunagi üritasin järgi mängida ka Jan Akkermani ja ansambli Focus lugusid, aga noh ... Kuni aastal 2016 õnnestus mul kutsuda see mees esmakordselt festivalile esinema, teist korda siis möödunud aastal. Maailmanimi, legend pisikesse Viljandisse! Oi kui hea tunne oli oma kunagise iidoliga kohtuda ja juttu vesta.“
Agana enda pedagoogitee algas Kiili Kaunite Kunstide koolis. Ta on muusikapedagoogika magister. Õpetanud kitarri Heino Elleri muusikakoolis Tartus ja Nõmme muusikakoolis Tallinnas. Olnud TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias kitarriõppejõud, džässmuusika õppekava suunaja ja džässmuusika programminõukogu liige. Tänavu aastast ta enam ei õpeta. Mitte kuskil: “Olen teinud seda tööd 44 aastat, mis on elus väga pikk aeg õpetajaametit pidada. Ent ma ei välista, et tulevikus taas õpetama hakkan, sest mulle see meeldib. Praegu aga pean pausi.“
Ain Agana plaat
Festivali ajal, täpsemalt 10. oktoobril, näeb Ainil ilmavalgust uus plaat “New Moon“. Kvartetile Agan, Teemu Viinikainen, Mihkel Mälgand ja Mika Kallio on see kolmas ühine plaadiprojekt. “Meil oli mõttes teha kahele lisaks ka kolmas album – et saaks toreda triloogia. Esimene, 2009. aastal ilmunud plaat kandis nime “Pictures“. Teine, “Now I Know“ tuli välja 2015.“
Tavatuks muudab uue albumi see, et seni ainult instrumentaalmuusikat kirjutanud helilooja palus Maian Kärmasel teha sõnad ühele oma vanemale, paarile uuemale ja mõnele päris uuele loole. “See on mu esimene kogemus, kus minu meloodiatele on loodud sõnad. Inspiratsiooni selleks andis mulle üks kuue aasta tagune juhuslik kohtumine, kui ma Ursel Oja sünnipäeval kuulsin laulmas imelist Karmen Rõivasseppa. Mõtlesin juba siis, et tolle muusikuga tahaks küll kunagi midagi koos teha. Kui Karmen nüüd Taanist tagasi Eestisse kolis, võtsin tal kohe hõlmast kinni. Ja nii me koostöö sündiski.“
Millal tulevad uue plaadi esitluskontserdid Ain veel öelda ei oska, sest päris keeruline on leida aega, kus kõik viis parajasti Eestis ja ka vabad on. Seda lubab Agan aga küll, et kevadel tulevad kontserdid kindlasti.
Uudistest veel nii palju, et oma vana hea ansambliga Eesti Keeled, kellega on koos mängitud paarkümmend aastat ja välja antud kolm albumit, minnakse oktoobris stuudiosse neljandat salvestama. Maian Kärmasel ilmub peagi plaat, millel ka Agan kaasa lööb, nagu ta on seda teinud Maiani kõikidel varasematel albumitel. Loomulikult jätkub ka koostöö oma kauaste lavapartnerite Raivo Tafenau, Lembit Saarsalu, Jaak Tuksami, Tõnis Mägi, Andre Maakeri, Raul Söödi, Kelli Uustani, Mari Jürjensi ja Marianne Leiburiga.
Meie kohtumiselt sõidab Ain Paldiskisse, et koos Tõnis Mägi ning Maris ja Jaan Tammsaluga esineda sealses kirikus täismajale.