Pärnu Linnaorkestri hooaja avakontsert “Aavik & Brahmsi kolmas” 18. septembril Pärnu kontserdimajas. Kavas: Arvo Pärdi “Kollaaž teemal B-A-C-H”, J. S. Bachi kontsert d-moll BWV 1052 (klaveril Irina Zahharenkova), J. Brahmsi sümfoonia nr 3 F-duur op. 90. Dirigent Henri Christofer Aavik, kontsertmeister Egert Leinsaar.
Pärnu linnaorkestri alanud 31. hooaeg lubab tulla põnev ja mitmekülgne, pakkudes taas muusikaelamusi laiale publikuringile. Vahetult enne avakontserdi algust oli saalis tunda meeldivalt arvuka ja vanuseliselt mitmekesise publiku elevust. Rõõm oli märgata kuulajate seas ka lapsi.
Kuigi kontserdi pealkiri viitab Brahmsi sümfooniale kui kava raskuspunktile, kinkis ka kontserdi esimene pool põnevaid kuulamishetki ja üllatas teoste omapärase tõlgendusega. Arvo Pärdi “Kollaaži” detailselt viimistletud ettekandes sai imetleda orkestri meisterlikkust säilitada kõla selgus ka kõige pingelisemates atonaalsetes ja klastrilikes kohtades. Dirigendi täpsel juhatamisel olid neis välja toodud polüfoonilised liinid ja motiivid, mis tänu detailirohkusele hoidsid kriisilikku rahutust väljendavas muusikas helikoe korrastatuna. Tulemuseks sündis interpretatsioon, milles kaks helimaailma olid küll vastandatud, kuid ilma hingelõhestava konfliktita, kaunilt oli kõlama pandud ka atonaalsus. Viimane tähelepanek on aga muidugi subjektiivne ega pruugi ühtida teiste kuulajate tajuga.
Järgmises, Bachi d-moll kontserdis soleeris orkestri ees pianist Irina Zahharenkova, kellel oli teosest väga tugev, omapärane ja julge visioon ning kellele järgnedes näitasid orkester ja dirigent head paindlikkust ja kuulamisoskust. Orkestril õnnestus tervikuks sulanduda loomulikult ja toetada soleeriva partii muusikalisi arenguid. Tänu klaveri rikkalikele dünaamilistele ja mikrodünaamilistele võimalustele ning pedaali julge ja võluva lisamisega vabanes see barokiajastu teos arvatavasti nii mõnelgi kuulajal eelnevalt programmeeritud ettekujutusest, kuidas see teos võiks kõlada, ja viis fantaasia hoopis uutele radadele. Nii tekitas siinkirjutajal kontserdi kolmanda osa (Allegro) jõulisus ja muusika tihedus ootamatult assotsiooni Wagneri “Valküüride lennuga”, kuid Bachi teoses joonistus välja justkui keerubite lend – niivõrd intensiivne ja samas pisut looritatud ning ebamaine tundus orkestri ja solisti koosmäng.
Kuigi Brahmsi 3. sümfoonia ei kõlanud oma äärmistes osades (I Allegro con brio ja IV Allegro) Pärnu Linnaorkestri esituses nii pööraselt hoogsalt kui Berliini filharmoonikutel või Clevelandi orkestril, andis Brahmsi sümfooniaga elavas ettekandes kohtumine nii orkestrile kui ka publikule võimaluse tajuda selle muusika erilist mõju. Brahmsi 3. sümfoonia eripäraks on klassikalise vormi ühendamine romantiliste väljendusvahenditega, lüürilisus, harmooniline keerukus ja filosoofiline sügavus. Orkestril õnnestus luua peeni dünaamilisi kontraste, esitades lüürilist muusikat peaaegu kammerlikult, kui ka välja tuues võimsaid forte-passaaže. Hästi tulid välja keerulised rütmimustrid ja Brahmsi muusikale iseloomulikud sünkoobid, kaunid soolorepliigid rikastasid tervikut tämbrilise värvikkusega. Võibolla oleks tahtnud sel jahedal sügisõhtul tunda muusikas veel rohkem con brio’t, kuid Brahms otsustas lõpetada oma sümfoonia ilma suurejoonelise triumfeeriva finaalita, jättes kuulaja vaiksesse mõtisklusse. Taoline sümfoonia lõpp oligi klassikalises traditsioonis ebatavaline ja muutus eeskujuks hilisematele romantikutele. Enne kui publik oma mõtiskluste ulmast ärkas ja aplodeerima hakkas, kuulsin enda selja tagant: “Kui ilus!”.
*
Hooaja avakontserdiga jätkus 2015. aastal alguse saanud “Meistriteoste” sari. Juba 5. detsembril on advendikontsert “Mozart & pühademuusika” (solistid M. Listra ja R. Raalik, dirigent H. C. Aavik), 24. aprilli kontserdil “Murdvee & Beethoveni seitsmes” kõlab ka Mozarti flöödikontsert nr 2 (solist M. E. Vürst). Hooaja lõppkontserdil “Hans Christian Aavik & Sibelius” 13. mail esitatakse Sibeliuse viiulikontsert d-moll, Tubina sümfoonia nr 7 (dirigent H. C. Aavik) ning Madli Marje Gildemannilt tellitud uudisteos. Algab ka uus, interaktiivne hariduslik sari “Kuulamise kunst” (14. II “Reigo Ahven & rütmid”), mis on suunatud eelkõige põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele. Koolirühmad on jätkuvalt oodatud proovidesse, tutvuma orkestri tööga. Kõige pisematele kuulajatele on suunatud Ingrid Jasmini lavastatud Riivo Jõgi orkestriseadetega kontsert-etendus “Minu esimene kontsert” (25. I). Üks nutikaid võtteid panna publik aktiivselt orkestri tegevusele kaasa elama on traditsiooniliseks saanud “Soovikontsert”: 15. märtsil esitatakse valik 13. detsembriks saadetud soovilugudest. Erilisi muusikaelamusi pakuvad ka Kristjan Randalu autorikontsert (21. I), Piret Rips-Laulu 60 aasta juubelikontsert “Laulu pidu” (11. I) ning “NOЁP & Pärnu päev” (5. IV). Põnevat ja muljeterohket hooaega!