1990-ndate aastate alguses, mil Eesti oli taasiseseisvunud, hakkas toimuma vabale ühiskonnale kohaselt huvitavaid muutusi. Nii ka kultuurimaastikul. Sündis palju kollektiive. Nagu Pärnu Linnaorkester, mis sai alguse 30 aastat tagasi, kui kaks väga erinevat koosseisu – puhkpilliorkester Pärnu (dirigendid Rein Vendla ja Loit Lepalaan) ning Pärnu Kammerorkester ühendasid jõud. Pärnu Linnaorkestri panus Eesti kultuuriellu on olnud märkimisväärne. Pärnakana tunnen suurt uhkust ja heameelt, et meil on oma orkester, kes on andnud sellele väikesele kuurortlinnale nii palju. Nende aastate jooksul on nad andnud palju kontserte, salvestanud eesti heliloojate loomingut, kaasanud rahvusvaheliselt tuntud dirigente ja soliste, osalenud mitmete ooperite ettekannetel (“Figaro pulm”, “Rigoletto”, “Carmen”, “Boheem”, “Deemon”), mänginud muusikat Endla teatri etendustel (“Valge Hobuse võõrastemaja”, “Thijl Ulenspiegel”, “Kardemoni linna rahvas ja röövlid”, “Irma”), olnud aastaid David Oistrahhi festivalil noortele dirigentidele n-ö õppeorkester, ning palju muud.
Alanud hooaeg on Pärnu Linnaorkestri juubelihooaeg. Kokku on pandud üheteist kava, kus iga kontserdi pealkiri sisaldab ka mõne värvi nimetust (avakontsert on “meresinine”, jõulude eelne kontsert “sammalroheline” jne), luues lõpuks pildi, mis on kirev, eriilmeline ja huvitav – just nagu möödunud kolmkümmend aastatki Pärnu Linnaorkestri tegevuses.
Tänavuse hooaja kava tõotab tulla väga mitmekesine ja žanriliselt vaheldusrikas ning pakkuda elamust eri vanuses kuulajatele. Kollektiivi ees näeme mitmeid säravaid soliste, kellest nii mõnega on Pärnu Linnaorkester juba varemgi koostööd teinud. Näiteks Marcel Johannes Kits, Johan Randvere, Justas Šervenikas, Alika Milova, Ott Lepland, Siiri Sisask, Selvadore ja Oliver Rähni, Risto Lehiste, Sepo Seeman, Karin Tammaru ja Tuuri Dede. Kuigi orkester praegu alles otsib uut peadirigenti, kasutavad nad olukorda kavalalt ära, andes juubelihooajal võimaluse särada mitmel Eesti dirigendil, nagu varemgi kontserte juhatanud Henri Christofer Aavik, Risto Joost, Riivo Jõgi, Aivo Välja, Mikk Murdvee, Andres Kaljuste ja Mihhail Gerts.
Kõlab ka mitmeid esiettekandeid, esimene neist “meresinisel” hooaja avakontserdil 12. oktoobril, kus kavas on spetsiaalselt selleks loodud teos, Kirke Karja “Juubelifanfaarid”. Sel õhtul astuvad üles klaverivirtuoosid Johan Randvere ja Justas Šervenikas (Leedu) ning juhatab noor andekas dirigent Henri Christofer Aavik.
Orkestri muusikaline ampluaa on lai – kontserdid on oma stiili poolest popmuusikast kuni kaasaegse klassikalise heliloominguni. Minu enda ja ma usun ka paljude teiste rõõmuks esinevad “purpurpunasel” kolmapäeval “Eesti otsib superstaari” ja “Eesti laulu” võitjad Alika Milova ning Ott Lepland. Mõlemad on tuntud oma võimsa hääle ja stiilse žanritunnetusega. Esitusele tuleb nii poplauljate originaalloomingut kui ka tuntud lugusid orkestriseades. Samuti kuuleb popmuusikat aprillikuus, kus teist korda tähistatakse Pärnust pärit armastatud solistide ja bändidega “ronkmusta” Pärnu päeva. Žanrite kombineerimine meelitab kohale erineva muusikamaitsega kuulajaid ja tänu sellele võivad kontserdile sattuda need, kes ühte või teist žanri tihti ei kuula.
Olin väga väike, kui käisin esimest korda Pärnu Linnaorkestri kontserdil. Ilmselt kuulsin neid juba siis, kui ise olin alles kõhus. Tuleb tunnistada, et väiksena jäin sageli kontserdi poole pealt magama ja ärkasin alles vaheajal, kui sai minna kohvikusse kooki sööma. Kui minu emal (orkestri kontsertmeistril) oli mõni soolo, küsis ta pärast alati, et kuidas meeldis. Ma ei osanud tavaliselt midagi vastata, sest uni oli liiga magus ja soolod jäid kuulmata. Siiski mäletan väga hästi 7-aastaselt nähtud balletietendust “Loomade karneval”, kus lisaks orkestrile olid laval Kersti Adamsoni balletistuudio tantsijad. See oli kindlasti üks lahedamaid asju, mida olin seni näinud ja see on siiamaani eredalt meeles. Ka sel hooajal on kavas spetsiaalselt pisikestele muusika- ja balletihuvilistele loodud lavastus “Lumivalge”, kus laval näeb taas Adamsoni balletistuudio tantsijaid. Lisaks ilusale muusikale on ka visuaalne pool – vaadata tantsijaid on väikestele külastajatele kindlasti meeldejääv kogemus. Kes teab, võibolla on mõni neist hiljem ise laval tantsija või pillimängija rollis.
Muusika üksi on tore, kuid veel vahvam on see koos mõne teise kunstivormiga, nagu film. Film ilma muusikata võib mõjuda hoopis teisiti kui koos sobiva muusikaga. Ka Pärnu Linnaorkestril on oma roll Eesti filmimaastikul, kus nad on salvestanud ka hulga filmimuusikat (“Supilinna salaselts”, “Noored kotkad”, “Perekonnavaled”, “Pimedad aknad”). “PÖFF soovitab” programmi raames saab kaasa elada “Jeanne d’Arci kannatustele”, mis on tummfilm, mida orkester illustreerib Tõnu Kõrvitsa loodud imelise muusikaga.
Jõulumeeleolu aitab luua teisel advendil toimuv kontsert “Sammalroheline linnutee”, kus kõlab Sisaskite looming. Esiettekandele tuleb Siiri Sisaski “Floret silva nobilis”, kus ka tema ise oma võrratu vokaaliga solistina lavale astub. Teine solist on samuti artist suure tähega: tšellist Marcel Johannes Kits. Lisaks on laval Pärnu ja Tallinna Kammerkoor.
Virtuoosseid soliste kuuleb aga veel. Veebruarikuus astuvad lavale Islandil elavad Eesti muusikud, isa ja poeg Selvadore (klarnet) ja Oliver Rähni (klaver). “Päikesekollase” õhtu jooksul kuuleb Mozarti klarnetikontserti A-duur KV 622, Weberi klaverikontserti nr 1 jm.
Hooaja keskpunktiks on kujunenud kontsert nimega “Kaleidoskoop”, mis tähistab orkestri lähedalseisvat ametlikku sünnipäeva (PLO kokkulepitud sünnipäev on 29. märts 1994). Värviküllasel ja nüansirohkel kontserdil astuvad solistidena lavale meie enda suurepärased orkestriartistid. Põnev on näha soleerimas muusikuid, keda muidu näed orkestri ridades, olgu see siis ERSO, Eesti Festivaliorkester, RO Estonia jt. Viimati nimetatuid ühendab samuti Pärnu ja linnaorkester.
2010. aastal esiettekande saanud Tauno Aintsi / Madis Kalmeti laulutsükkel “Rändavad laulud” tuleb taas esitusele aprillikuus. Nagu ka tookord, on laval solistid Sepo Seeman, Karin Tammaru ning väntorelil Risto Lehiste.
Pärnu Linnaorkestri eesmärk on olnud kaasata projektidesse noori muusikuid, pakkuda neile esinemisvõimalust suurel laval ning võimalust mängida koos sümfooniaorkestriga. Samuti on orkestri ridades tihti näha ka noori, alles õppivaid muusikuid. Traditsiooniline “korallpunane” “Muusa puudutus” toimub sellel aastal juba seitsmendat korda ja erinevalt eelmistest aastatest, kus võimaluse said ainult Pärnu muusikakooli noored, saavad sel aastal osaleda Pärnu maakonna muusikakoolide õpilased. Saan omast kogemusest öelda, et see avardav hetk on oluline motiveeriv samm muusiku arengus. Klassiruumis nelja seina vahel harjutamine muutub suureks lavaks, sina ise muutud solistiks ja sinu taga on päris sümfooniaorkester – see on midagi väga ägedat. Mäletan, et närv oli suurem kui tavaliselt, käed olid higisemad kui tavaliselt, kuid see oli seda väärt. Olen kindel, et just peale seda kontserti on mitmetes tärganud ja tärkab ka edaspidi tahtmine muusikaõpinguid jätkata.
Juubelihooaeg lõppeb “pärlvalgelt”, kus värvigamma saab üheks pildiks ning jääb meenutama orkestri seniseid kirevaid hetki. Solistina astub lavale metsosopran Tuuri Dede ning kontserti juhatab Andres Kaljuste. Esiettekandele tuleb Evelin Seppari “Anagramm – portreed”.
Olete palutud osa saama Pärnu Linnaorkestri 30 aasta juubelihooaja kontsertidest ning tähistama üheskoos neid elamusi, mida orkester on aastate jooksul pakkunud. Elagu!