top of page

Puuluup. “Viimane suusataja”. Õunaviks



Puuluubist on saanud uus eesti muusika maailmanimi, uus album vallutab tabeleid ja köidab üha uusi fänne. Et “Viimase suusataja” muusika juurde kuidagimoodi jõuda, tuleb vanal Puuluubi fännil seda kuulata järjest paar nädalat erinevate kõlarite ja kõrvaklappidega. Kõigepealt tuleb saada üle ehmatusest, et uued lood paistavad olevat hoopis Puuluubi lugude raadiomiksid. Muhe karvane pungihõnguline luuperieklektika on nii sisuliselt kui vormiliselt evolutsiooni teed edasi astudes eemaldunud põrandaalustest sfääridest ja sihib laiemat kuulajaskonda.

Pärast mitmekordset kuulamist hakkavad helid veidi siiski eralduma, umbes kolmandast loost saab näiteks juba kindlalt aru, et tegu on endiselt hiiukanneldega, ka helikosmosesse laiali paigutatud kõmisevad lauluhääled hakkavad ka aegapidi kohale jõudma ja kõnelema.

Kuulasin korraks üle ka esikalbumi “Süüta mu lumi” – jah, helikeel on täiesti muutunud, nurgad ja “karvasus” on ära silutud, kaja on rohkem, helitöötlust on rohkem, autotune’i on rohkem, muusikas ka toimub rohkem, seaded on täis üllatusi ja detaile. Ramo Tederi ja Marko Veissoni väga mõnusalt erinevate ja kokkusobivate hääletämbrite seekordne töötlus on muutnud inimhääle kuidagi tehnoloogilisemaks, koos lauldes tunduvad nende hääled pea teineteise digitaalselt modifitseeritud koopiatena. Ja see ei tule vast üksnes sellest, et palju koos laulvate inimeste hääled muutuvadki üksteisele sarnasemateks.

Puuluup seal sees on siiski veel alles, tundub pärast neljateistkümnendat läbikuulamist. Nihked, pöörded, vimkad ja kõiksugu pähe tulevate elementide kokkukleepimine, vaba liikumine eri keelte ja mittekeelte vahel, vaimukad mõttekombinatsioonid. Disko, pop ja reggae, räpp, kaasaegne R&B, uusfolk ja slaavi ska. “Liigutage vastu” tuletab veidi meelde Johansonide “Lahtilükkamist”, “Üksindus” ja “Lambad ei joo” Puuluubi kontsertide reipaid tantsulisi momente, “Ülesse” viib meeleolu Aphex Twini radadele. Lugudest “Kaablid autos veel” ja “Kultuurisaade” õhkub pungilikku olmelüürikat, “Käpapuu” võngub reggae rütmis jne. Puuluup kindlustab, et Eesti omamaine muusika oleks üha avatum, mitmekesisem ja integreeritum.




172 views
bottom of page