Kuigi vinüülplaadi väljaandmine on suur töö ja võtab palju aega, on vinüül endiselt moes ja järjest rohkem noori muusikuid tundub oma loomingut avalikkuse ette tuues just seda teed minevat ja seda helikandjat eelistavat. Pent Järve Trio teine album on väljas digitaalsena, kuid ka füüsilisel kujul ilusa kollakasmusta kujundusega vinüülina. See on jätk 2018. aasta üllitisele “Kalamaja sessioon”.
Pent Järve on hinnatud stuudiomuusik ja kitarristina olnud osaline väga mitmetes pop- ja rockbändides, lisaks ka tegelenud crossover-laadi projektidega nagu “Rockbarock”, milles barokkteoste kõrval esitatakse progerocki vaimust mõjutatud baroki töötlusi. Koorijuht Silvia Melliku lapselapsena muusika sees maast madalast üles kasvanud Pent Järve senisesse helimaastikul kulgemisse on mitmekülgsus juba eos sisse kirjutatud. Niivõrd laiahaardeline tegevus nõuab kahtlemata kohanemisvõimet.
Isegi popmuusikat esitades on Järve alati püüdnud, nii vähe või palju kui popi selgelt piiritletud maailm seda võimaldab, olla oma soolodes võimalikult vaba ja alati kontsertidel improviseerida. See on midagi, mis keskmisele ja vähenõudlikumale kuulajale jääb ilmselt märkamatuks. Aga Pent Järve on ilmselt hingelt džässmuusik ja seda tõestab ka värske plaat “3+2”. Siit leiab nii keevalisemat jazzrocki kui ka rahulikumaid ballaade. Kui debüütplaadile jäi palju sellist, mida autor nüüd mõnevõrra vanema ja küpsemana teeks teisiti, siis “3+2”-ga on Järve enda sõnul jõudnud just õigesse punkti ja õige eesmärgini. Võrreldes esimese plaadiga on Järve mõelnud rohkem harmoonia peale, et kitarr kõlaks mõnes mõttes rohkem nagu klaver. Plaat ei ole sündinud üksikutest riffidest nagu kitarristide puhul tavaline, vaid kõigepealt on Järvel peas arenenud mingid teemad, mis on siis kujunenud muusikaks.
Võib isegi juhtuda, et trio jääb Järvele varsti liiga väikeseks ja tulekul on suuremadki ettevõtmised. Esialgu on aga plaanis trioga, milles mängib bassi Raimond Mägi ja trumme Hans Kurvits, vallutada juba uusi kõrgusi. Nimelt jõuab Järve muusika peatselt ka Euroopa kontserdisaalidesse, sest erinevates saatkondades töötavate kultuuriatašeede eestvedamisel on meie noortele muusikutele ikka väikeseid tuure korraldatud ja nii ka sel sügisel.