27. septembril pandi Estonia kontserdisaalis punkt Otsa kooli sajanda aastapäeva tähistamisele. Aprilli alguseks kavandatud muusikaõhtu lükkus kurja viiruse tõttu poole aasta võrra edasi. Kontsert andis hea läbilõike klassikasuuna järjepidevusest. Siinkohal suur tänu kõigile vilistlastele erinevatest aegadest ja erinevatelt erialadelt, kes tulid rõõmuga kokku ja andsid õnnestumiseks oma panuse. Vilistlastest koosneva sümfooniaorkestri koosseisus oli orkestrante ERSOst, rahvusooper Estonia orkestrist, Tallinna Kammerorkestrist, õpetajaid Otsa koolist ja erinevatest muusikakoolidest, EMTA õppureid, aga ka muudel erialadel tegutsevaid vilistlasi, kelle südames koht ikka muusikal. Eriti suure ja tänuväärse töö tegi ära dirigent Ingrid Roose.
Eeslaval kõlasid kammerkoosseisud ja suurel laval teosed orkestriga. Kontsert sai hoo sisse Tüüri “Tormiloitsuga” (2014), mis on pühendatud Veljo Tormisele. Mõlemad, nii Tüür kui Tormis, on kooli eri aegadel lõpetanud ning mõlemalt leiab kooli külalisteraamatus siiraid tänusõnu ja meenutusi õpiaastatest. Kütkestav kooslus oli saksofonist ja helilooja Karl Tipp ning pianist Lea Valiulina, esitati Demerssemani fantaasia saksofonile ja klaverile. Mõlemad noored jätkavad praegu EMTAs. Tänavune lõpetaja, sooja tämbriga bariton Andre Tõnnis, on juba Eesti Filharmoonia Kammerkoori laulja, kes kontserdil astus üles koos pianist Kadri-Ann Sumeraga, esitades Schuberti laulu “An den Mond” ja Eugen Kapi laulu “Mets”. Pianist Dmitri Kurs lõpetas eelmisel aastal Peterburi riikliku konservatooriumi, aga on tagasi kodukoolis ning klaveri põhjalikumaks tundmiseks täiendab end klaverihäälestaja erialal. Tema esituses kõlas Beethoveni sonaadi nr 15 I osa. Rõõmus ja hoogne meeleolu kandus saali, kui saksofonikvartett SaxEst esitas hispaania helilooja ja saksofonisti Pedro Iturralde teose “Pequeña Czarda”, kvarteti koosseisus kolm kooli kasvandikku – praegune direktor Ivo Lille, õpetajad Lauri Sepp ning Sulev Sommer ja nendega koos Elleri kooli kasvandik Rene Laur.
Löökpillimängija Teodor Hirvoja jätkab õpinguid EMTAs, huvitudes veel dirigeerimisest ja heliloomingust. Tema ja orkestri esituses tõi prantsuse helilooja Séjourné kontserdi marimbale ja keelpillidele II osa publikuni rütmika ja energilise kõlapildi. Flötist Oksana Sinkova ütleb, et Otsa kool elab temas edasi, kuigi koolijärgne elu on olnud väga tegus – konkursid, esinemised solistina, ansamblistina, orkestrandina ja töö pedagoogina. Kontserdil kõlas tema esituses II ja III osa Saverio Mercadante flöödikontserdist. Viiuldaja Maria Goršenina mängib rahvusooper Estonia orkestri kontsertmeistripuldis või esineb kammerkontsertidel. Tema esitas orkestriga “Vene tantsu” Tšaikovski balletist “Luikede järv”.
Pianist ja klavessinist Irina Zahharenkova ning metsosopran Monika-Evelin Liiv on mõlemad lennuka karjääriga, aga nende meenutustes on oma osa ikkagi Otsa koolil. Hilisemad otsingud, õpingud, konkursid, enesetäiendamised ja võidud ning tunnustused ei ole jäänud tulemata. Irina kontserttegevus ja Monika-Evelini hääl on jõudnud maailmalavadele. J. Chr. Bachi klaverikontsert op. 7 nr 5 Irina Zahharenkova ning Santuzza aaria Mascagni ooperist “Talupoja au” ja Principessa aaria Cilea ooperist “Adriana Lecouvreur” Monika-Evelin Liivi esituses on teetähised, kuhu pürgida.
Kontserdi heaks kordaminekuks andsid oma panuse produtsendid Lauri Sepp ja Lembi Mets, samuti kooli turundusjuht Krista Kingo. Kontserdi lõppedes öeldi palju südamlikke ja tunnustavaid sõnu. Kuulajate hulgas olnud vilistlaste ja endiste õpetajate, sealhulgas Leelo Kõlar, Ada Kuuseoks, Anu Kaal, Silvia Mellik, Anne Dorbek, Piia Naissoo, Els Roode, Hirvo Surva, Aino Villand ja palju teised ning orkestrandid, nende ütlemistes ja külaliste raamatut sirvides jääb kõlama mõte, et koolis on tehtud ja tehakse jätkuvalt väga head tööd.