Nüüdismuusika osas võib Saksamaal tihti Baltimaade poole lausa kadedusega vaadata. Eestis on palju suurepäraselt oma ala valdavaid heliloojaid, nende hulk on veel eriti muljetavaldav, kui võtta arvesse Eesti rahvaarvu. Lääne-Euroopa kuulajale avaldab muljet ka eesti heliloojate kindlus ja teadlikkus, millega on loodud teoseid nii suurele orkestrile kui ka kammerkoosseisudele. Eesti heliloojad valdavad suurepäraselt eri stiile ja kompositsioonitehnikaid ning käsitlevad neid pingevabalt. Kui Saksamaal kardavad heliloojad vahel olla mitte ajakohased või edumeelsed, siis Eestis ja tema lähiriikides järgitakse täiesti loomulikult oma sisemist, puht muusikalist impulssi. Tehnika ja stiili küsimused on allutatud sellele ürgsele muusikalisele väljendusvajadusele. Tulemuseks on mittedogmaatiline, kaunilt kõlav võimas muusika.
Kõike seda kuuleb Eesti muusika infokeskuse välja antud eesti orkestrimuusika plaadil. CD-l kõlavad lood on väga vaheldusrikkad. Teoses “Tundmatuis vetes” loob Helena Tulve avaraid unenäomaastikke, milles tuttav ja võõras segunevad omapärasel moel. Tulve loob kõlatasandeid ja -ruume ülimalt diferentseeritult, pind ja interjöör tungivad teineteisesse kõlakujude pidevas muutumises, teose õrna liikumist toetab tugev sisemine jõud. Kuulates tekib assotsiatsioone ka György Ligeti suurepäraste orkestriteostega. Eesti noorema põlvkonna helilooja Marianna Liigi teoses “Liikumine võnkuvail väljadel” on valdavad metsikud ning sisemisest ärevusest kantud meeleolud. Helilooja justkui “ventileerib” orkestrikõla, kuni välja tulevad teravad servad, mitmeplaanilisse helipilti lisanduvad elektroonilised helid, mis viivad järgmisele akustilisele teravnemisele. Tekib apokalüptiline atmosfäär, tunne on, nagu oleksid kaelani vees. Liigi teos on kantud suurest sisemisest jõust, muusikas toimuvad mõjuvad arengud, helid justkui imevad kuulaja endasse. Kui Liik kasutab kompositsioonitehnikaid, mis meenutavad minimalistlikku helikeelt, siis Alisson Kruusmaa loob oma teoses klaverile ja orkestrile “Justkui jõgi oleks laulnud …” mänglevalt improvisatsioonilise mulje. Teose näiliselt sidumata arenguringides on midagi unenäoliselt meditatiivset.
Jüri Reinvere on Saksamaal juba tuntud helilooja. Eelmisel aastal esitasid tema teoseid Leipzigi Gewandhaus-orkester, Bambergi sümfoonikud ja Berliini filharmoonikud. Tema muusika on jõudnud Saksamaa suurtele lavadele: 2020. aastal Regensburgis esietendunud ooper “Minona” võeti vastu suure tähelepanuga. Reinvere orkestriteoste narratiivne jõud haarab kuulaja kohe kaasa. Tema muusika ei asu omaette, vaid on seotud muusikaajaloo varasemate epohhidega. Teoses “Enne kui Leviaatan ärkab” on tunda ka varjatud seoseid prantsuse muusikaga – Debussy, Raveli, Messiaeniga. Reinvere muusika meloodiline ja tonaalsusele toetuv ajatu ilu on meie aja varitsevaid ohte arvestades alati aktuaalne.
Tõlkinud Ia Remmel