Ajakirjas Current Biology avaldati täna, 22. märtsi pärastlõunal pommuudisena uurimus, kus avalikustati tulemused Ludwig van Beethoveni genoomi uurimisest. Selgus, et heliloojal ei olegi geneetilisi suhteid Beethoveni suguvõsaga ja tema isaks ei ole muusik ja laulja Johann van Beethoven, kellega heliloojal olid rasked suhted. Uuringumaterjaliks DNA saamiseks kasutati salke Beethoveni juustest. XIX sajandil oli kombeks mälestuseks kinkida ja medaljonides säilitada oma või kuulsate inimeste juukselokke. Nii oli ringluses mitmeid Beethovenilt pärinevaid juuksesalke.
Uurimusega olid seotud Cambridge ülikool, Leipzigi Max-Plancki Instituut evolutsioonibioloogia alal, Bonni ülikool, Bonni ülikooli haigla, Leuveni Katoliiklik ülikool, Bonni Beethoveni maja, San Jose Beethoveni keskus ja Ameerika Beethoveni ühing. Uuringus osalesid ka Doron M. Behar Tartu ülikooli Genoomika Instituudist ja Toomas Kivisild Leuveni Katoliikliku ülikooli inimgeneetika osakonnast.
“Kõige raskem oli Beethoveni juuste ehtsuse tuvastamine,” selgitab Johannes Krause, kes juhtis Leipzigi Max Plancki Instituudi evolutsioonibioloogia osakonnas genoomi rekonstrueerimist. “Meil oli kaheksa näidist. Laboratoorium näitas aga, et üks neist pärines teiselt mehelt, üks naiselt ja kolmandal ei olnud DNA säilinud.” Ülejäänud viie hulgas oleva praegu Ameerika Beethoveni Seltsi liikme Kevin Browni kogus oleva Halm-Thayeri juuksesalgu kinkis helilooja ise 1826. aastal pianist Anton Halmile sõnadega: “Need on minu juuksed!” Ka Bonni Beethoveni majas asuv juukselokk on tõeline.
Bonni Beethoveni maja direktor Malte Boecker kommenteerib: “Tänu sellele uurimusele avaneb tulevastele Beethoveni uurimistöödele uus peatükk, mis puudutab just tema geneetikat. On üllatav, et Beethoven osutub puhtbioloogilisest aspektist sama põnevaks kui tema looming.”
See uurimus lõpetab ka 250 aastat kestnud debati Beethoveni nahavärvi üle, mis põhines hüüdnimel “Spagnol”, mis talle ilmselt tema tumeda jume tõttu anti. Skandaalse ajakirjaniku Norman Lebrechti hiljuti välja käidud sarnast väidet võib nüüd pidada ümberlükatuks.
Nüüd aga vajab lahendust ka Beethoveni oletatava tütre Minona von Stackelbergi mõistatus. Minona von Stackelbergi ema oli Josephine von Brunswick, tõenäoliselt Beethoveni kirja “Surematule armastatule” adressaat. See kiri leiti Beethoveni töölaualt pärast tema surma koos Heiligenstadti testamendiga. Minona elas poole oma elust Tallinnas oma võõrasisa Christoph von Stackelbergi juures. Helilooja Jüri Reinvere on kirjutanud samal teemal ka ooperi “Minona”, mis tuli esiettekandele Beethoveni juubeliaastal Saksamaal Regensburgi teatris. Minona mõistatuse lahendamiseks ei ole aga teist teed, kui teostada ekshumeerimine.
Lähemalt uudisest ajalehes Frankfurter Allgemeine Zeitung: https://www.faz.net/aktuell/feuilleton/buehne-und-konzert/war-ludwig-van-beethoven-gar-kein-beethoven-brisante-gen-analyse-18765183.html?GEPC=s1