See 30. mai õhtu Tallinna Metodisti kirikus oli mitmes mõttes tähenduslik – vaimselt rikastav, mitmekesine ja erilise õhustikuga, kust oli palju kaasa võtta. Kammerkoor Voces Tallinn tähistas helilooja René Eespere 70. sünnipäeva autorikontserdiga. Esitatavad teosed olid hoolikalt valitud, moodustasid suurepärase terviku ning kuulaja sai vaimustava sisse- ja ülevaate helilooja kooriloomingust. Lahkusin kontserdilt täielikus lummuses ning kuuldu hoidis mind kütkes järgnevatelgi päevadel.
Kava moodustasid teosed aastatest 1992–2013, valdavalt ladinakeelsetele tekstidele. Mind jäi saatma mõte, et valitud teosed olid eripalgelised, samas moodustasid n-ö kokkuköidetult hea terviku, kust miski ei puudunud. Mida teos edasi, seda rohkem kuuldu haaras ning publikul mõtet uitama ei lasknud – kogu aeg oli huvitav ja üllatusterohke. Kava oli paras proovikivi kõigile esitajaile ja kontserdi õnnestumisele aitas kaasa ka esinemispaik Metodisti kirik. Sealsed akustilised tingimused ja võimalus esituskohta vahetada (koos oreliga musitseerimiseks liiguti teisele lavale) tuli koorile suuresti kasuks.
1986. aastal kirjutas Eespere “Kaks jubilatsiooni”, mis on tänaseni paljude segakooride kavades ja sellest tsüklist sai alguse tema ladinakeelsete kooriteoste jada, millest mitmeid ka sel kontserdil kuulata sai. “Nonne amor perennis est, nonne amor manet?” – “Kas armastus on igavene, kas armastus jääb püsima?” Need Catulluse värsid kõlasid kontserdi avaloos “De amore aeterna”. Ladina keel kui klassikaline kultuurkeel on oma kõlaomaduste ja vokaalide rohkuse poolest laulmiseks eriti sobilik ning seetõttu olid esitused paeluvad ja sundisid keeletundlikku kuulajat kavaraamatut uurima. Helilooja jälgib tähelepanelikult teksti kulgu, tugevdades sõnumit muusikaliste vahenditega – värvid, varjundid, aktsendid.
Eespere tunneb põhjalikult koori kui instrumenti – selle hääleomadusi, kõla võimalusi, dünaamilist mitmekesisust. See kõik avaldus täiel määral “Festina lente’s” (tekst ja tõlge Anne Lill). Sõna jälgiv tõtlik rütm vaheldus tasakaalustatud rahulike lõikudega, kus on küllalt heitlik meloodia soprani jaoks, variantide rohkus. Kõnealune laul, tõlkes “Rutta aeglaselt”, on kirjutatud 1996. aastal ja on kooridele omamoodi meelispala, mida on palju esitatud. Meenub aastatetagune Tallinna muusikakeskkooli kammerkoori tõlgitsus dirigent Evi Eespere juhatusel, milles oli nooruslikku särtsu, värskust, isegi rahutust. Voces Tallinna ettekanne oli eakohaselt tummise kõlaga, läbitunnetatum ning “aeglaselt ruttamine” lauljatel hästi tajutud ja edasi antud.
Helilooja lisab kooripartituurile ka instrumente, et rikastada ja täiustada kooskõla.
Nauditavad esitused olid “Mater rosae” (2003) – originaali esiettekanne oreliga, ja “Ristimetsa ilmutus” (2004) instrumentidega, kus flööt, harf ja löökpillid demonstreerisid iseäranis õhulist ning läbipaistvat kõla, mis eepose teksti imehästi toetas. Helilooja enda tekstile loodud ja emakeeles lauldud “Seitsmevennapäev” ning eelpool mainitud “Ristimetsa ilmutus” (tekst “Kalevipojast”) sobitusid suurepäraselt kavasse ja tekkis tugev side ladinakeelsete palvetega.
“Loits ja palve” (2004) esitati kahes keeles – valitud lõigud Läti Henriku “Liivimaa kroonikast” ladina keeles ja helilooja enda loodud tekst lauldi eesti keeles. Ettekandesse oli kaasatud meesvokaalgrupp ja klaveril musitseeris Siim Selis.
1992. aastal valminud “Invocatio” (“Pöördumine”) võttis kuulaja oma haardesse. Gert-Heiko Kütaru tumedatämbriline bariton haakus hästi orelil valitud registritega ja tekkis eriline sümbioos solisti, oreli, koori ning löökpillide vahel.
Kontserdi peakangelane oli aga kammekoor Voces Tallinn (nime vahetati 2019. aastal). Toetan väga hääleseadja Eha Pärja mõtet, et ta pole ammu kuulnud koori nii hästi laulmas. Homogeenne kõla, tasakaalus häälerühmad, nüansirikas ettekanne ja mis peaasi – Eespere looming kõlas vaimustavalt hästi! Nauditav da capo al fine. Koori asutajadirigent on Risto Joost. Noor andekas muusik viis koori kiiresti kõrgele tasemele ja nüüdseks on tema tegevusväli väga laiahaardeline, hõlmates muusikateatri juhtimist, orkestridirigeerimist ning lauljana tegutsemist. Joosti taastulemine koori juurde oli kahtlemata liigutav sündmus nii kollektiivile kui kuulajaile.
Justkui sümboolselt oli kontserdi lõpunumbriks valitud pala “Voces musicales” (“Muusikalised hääled”), tekst ja tõlge Anne Lill: “Voces memorabiles portant fabulas – ut expectando audiamus, ut praestolando sentiamus” ehk “Meeldejäävad hääled toovad lugusid – et kuulataksime oodates, et tunnetaksime otsides. Võis tajuda, kuidas koor neelas endasse dirigendi väge ja tekkis energiavahetus, millest kantud laeng lendas publikusse. Tänuliku kuulajana lõpetaksin Anne Lille sõnadega tekstist “Voces musicales”: “Kõrgelt kõlav viis, nii ülevad helid, laskuvad tundelikesse hingedesse”.
René Eespere autorikontsert “Loitsud ja palved” 30. mail Tallinna Metodisti kirikus.
Kammerkoor Voces Tallinn, dirigent Risto Joost, koormeister Kristi Jagodin. Kaastegevad: Pipilota Neostus – flööt, Eda Peäske – harf, Siim Selis – klaver, Ene Salumäe – orel, Anni Karu, Brita Reinmann, Robert Valdna – löökpillid.