Konkursil laula aariat, mida kõik tunnevad ja mida on võimalik hinnata
- Kersti Inno, Klassikaraadio toimetaja
- Jan 30, 2023
- 6 min read
Tänavusele Vello Jürna nimelisele vokalistide konkursile registreerus 21 lauljat. Finaalis 27. novembril Väike-Maarja seltsimajas astus üles kaheksa vokalisti: Kristjan Häggblom, Kadri Kõrvek, Brigitta Listra, Kadi Jürgens, Yixuan Wang, Annabel Soode, Brett Pruunsild ja Rael Rent. Võistlejaid hindas kolmeliikmeline žürii: rahvusvaheliselt tuntud bass-bariton Lauri Vasar (žürii esimees), Saksa metsosopran ja laulupedagoog Gundula Hintz ning meie rahvusvaheliselt tuntud metsosopran Monika-Evelin Liiv. Kõigist voorudest tehti otseülekanne YouTube’is ja see on samas järelvaadatav (otsingufraas: “Vello Jürna nim konkurss 2022”). Konkursimuljeid jagab žürii esimees Lauri Vasar.
Novembri viimasel nädalalõpul olite enda jaoks täiesti uues rollis – Vello Jürna nimelise vokalistide konkursi žürii esimees. Kuidas te selleks valmistusite? Millised olid teie ootused ja kui palju erines neist reaalne pilt? Lauri Vasar: See oli tõepoolest erakordne kogemus minu elus. Hakkasin sellega tegelema juba mitu nädalat varem, kui mulle saadeti link kandidaatide laulmisega absoluutselt ilma mingi informatsioonita – ei nimesid, vanuseid ega õpingute astet. Neid kuulates pidin laskma teatud arvu edasi esimesse vooru. Siis juba hakkas aju tööle, et mis kriteeriumite järgi neid hinnata. Konsulteerisin inimestega, kes istuvad suurtes žüriides: mismoodi see tavaliselt välja näeb ja mis on põhiasjad, mida hinnata. Minu ootused ületati täielikult – olin väga üllatunud sellest, et tase oli absoluutselt tõsiseltvõetav. Ja et on palju noori lauljaid, kes küll enam Eestis ei õpi, aga kel oli viitsimist tulla siia väiksesse Eestisse ja võtta osa sellest konkursist. See oli väga positiivne. Minu arvates leidsime finaali vähemalt esimese viie hulka väga tublid noored, kes õpivad siin või välismaal ja ma olen kindel, et neist kõigist saavad suurepärased ooperiartistid. Elu on näidanud, et need, kes juba läänes hakkavad jalga maha saama, vaevalt enam päriselt koju tulevad, aga ikkagi on hea teada, et meil on mitu andekat potentsiaalset artisti tulevikus Euroopa lavadele pakkuda.
Millised peamised probleemid jäid sel konkursil kõrva? Paljudel olid intonatsiooniprobleemid. Kõige suurem teema oli žürii jaoks aga repertuaari valik. See pani kohati jahmatama. Meil tekkis korduvalt küsimus, miks olid ooperilauljate konkursile teatud teosed kavva võetud. Paljude osalejate repertuaar oli täiesti arusaamatu. Püüdsime hiljem neile, kes huvi tundsid, seda lahti seletada ja selgitada. Loodan, et suutsime inimesi tulevikuks paremini ette valmistada. Rääkisime repertuaarist ka konkursi korraldajatega. Tulevikuks peaks siiski mingid reeglid paika panema. Minu soovitus on, et mingi repertuaari karkass oleks ette antud klassitsismist, romantismist, hilisromantismist – et kavas oleks midagi igast epohhist. Sellest oleks suur abi noortele lauljatele, kellel on vähe kogemust. Nüüd juhtus nii, et üks tuli tundmatute aariatega, teine suurte hittidega. Rahvusvahelistel konkurssidel on kriteeriumid paigas.
Ei juhtu ka midagi, kui keegi teatab, et tema on Mozarti hääl, laulab ainult Mozartit. Mina isiklikult arvan, et kui sa lähed ennast avalikult esitlema kas teatrisse või konkursile, siis ei saa minna sellega, kes sa tegelikult ei ole. Igaühele on olemas sobiv ooperirepertuaar. Händelit ma ei kuulnud näiteks üldse! Sa pead kohe esimeses voorus muljet avaldama! See on kohe kuulda, kes on muusik ja kes mitte!
Kui inimene tuleb konkursile ja laulab mingi aaria ooperist, siis ooperilauljana ma eeldan, et ta on terve rolliga tuttav ja on selles arengufaasis võimeline seda ka laval laulma. Loomulikult õpingute algetapis esimestel aastatel tuleb anda õpilastele mingit repertuaari, et nad areneksid, aga kui sa lähed avalikult end konkursil esitlema, siis mida nooremana sa hakkad mõtlema, et kehastad laval ka seda rolli, seda parem; mis sest, et laulad konkursil vaid ühe aaria. Kuna tegu on ooperilauljate konkursiga, siis on see külg minu arvates hästi tähtis. Žüriil on palju lihtsam, kui lauldakse aariaid, mille puhul tekib võrdlusvõimalus.
Kas konkursile tulles peaks siis vältima vähetuntud repertuaari? Näiteks kui mina oleksin casting director, nõuaks see mult tohutut fantaasiat ette kujutada klassikalises või romantilises ooperis inimest, kes tuleb konkursile ainult moodsa repertuaariga. Sa võid loomulikult võtta kaasa ka mõne vähem tuntud aaria, selle vastu ei ole keegi, aga asi peab olema balansis.
Kui palju te isiklikult lauljatele kaasa elasite? Ma olen hästi empaatiline inimene ja elasin lauljatele väga kaasa. Tundsin ehtsaid emotsioone, mis on selle elukutse puhul ju kõige olulisem. Üllatusin, kui märkasin, et mul oleks noortele inimestele päris palju öelda. Mis seal salata, mul on selja taga juba mitukümmend aastat lavakarjääri lääne ooperimajades. Loomulikult tean, kuidas see business töötab, mis on tähtis ja mis vähem tähtis.
Iga noore muusiku jaoks on kuldaväärt aus tagasiside autoriteedilt. Kas Jürna konkursil osalejad said tagasisidet ja soovitusi? Päris palju. Ütlesime kohe alguses, et kõik lauljad on väga teretulnud meiega kontakti võtma. Me ootasime, et nad tuleksid ja nad õnneks tulid ka. See oli hästi vahva. Olen ka telefonis mitme noorega pärast konkurssi rääkinud, andnud näpunäiteid ja soovitusi.
Kui palju see konkurss teid ennast lauljana inspireeris? Need olid mulle väga huvitavad ja inspireerivad päevad. Ka mina olen noor olnud ja seda teed alustanud. See ei ole absoluutselt kerge. Seal on vaja raudset tahtmist, raudseid närve, töökust. Kuidas karjäär alguse saab, see on alati ka õnne küsimus, paljude erinevate komponentide kooslus, kas sa satud õigel ajal õigesse kohta. Tavaliselt on nii, et kui saad jala ukse vahele ja kõik läheb hästi, hakkabki karjäär vaikselt kulgema. Inspireeriv oli kuulata erinevaid lauljaid, kuulata tehnilisi probleeme. Kui sa oled žüriis, siis pead ka mõtlema, mistõttu üks või teine asi juhtus. Kas seal taga on mitte just ideaalne õpetus või närvid – need asjad panid mõtlema. Mul tilkus süda verd, sest žüriil oli ette nähtud leida kuus finalisti, aga tegelikult lasime edasi kaheksa. Algusaastatel on ju nii, et mida rohkem sa laval oled ja ennast publiku ees stressiolukorras proovile saad panna, seda parem. Loomulikult tegime mõnele lauljale ka haiget, aga ma ütlesin ka seal, et see on part of the game – osa mängust. Üks või teine otsus olenes ilmselt ka päeva vormist. Žürii ees on laulja loetud minutite jooksul ja hinnata tuleb seda, mida sa parajasti laval näed – hetkeseisu.
Konkursil sai kuulda huvitavaid andeid ja potentsiaaliga lauljaid. Paraku kõigile auhinnalisi kohti ei jätkunud. Kuidas te neid julgustasite? Ma ütlen, käsi südamel, et nad on kõik andekad noored ja loodan väga, et nad leiavad oma tee kas Eestis või välismaal. Ma tean, kui palju tööd selle taga peitub ja kui palju tahtejõudu peab olema, et sa ei anna alla, kui tekivad ka tagasilöögid. Nendest peab välja tulema, me oleme kõik selle läbi teinud ja kokkuvõttes need teevad tugevamaks ja tekitavad loodetavasti veel suurema võitlustahte, töötahte ja auahnuse – see kõik käib asja juurde.
Julgustasin kõiki mullist väljuma, hoidma silmad-kõrvad lahti ja soovitasin kas või pooleks aastaks mujale õppima minna.
Kas žürii oli üksmeelne või oli palju vaidlemist? Esimesest voorust teise laskmine oli meil täielikus üksmeeles. Teisest kolmandasse tekkisid küsimused ja kolmandas ... Esimene koht oli meil paigas juba pärast esimest vooru – see oli meie kõigi jaoks klass omaette. Kolmandas voorus oli väga suur diskussioon. Lõpuks leidsime enamvähem kompromisslahenduse. Meie jaoks oli auhindu liiga vähe. Tegelikult oleks tahtnud anda viiele-kuuele inimesele päris preemia. Aga reeglid on reeglid.
Millised soovitused on teil noortele lauljatele?
Konkursil laula aariat, mida kõik teavad ja tunnevad ning mida on võimalik hinnata. Niikaua kui sa lauljana tegutsed, peavad sul olema “kõrvad”, keda sa usaldad, sest meie, lauljad, ei kuule ennast ise. See on füüsikaliselt sadu kordi tõestatud: sina kui ooperilaulja ei saa ennast hinnata, sest sa ei kuule ennast. Sellepärast on vaja “kõrvu” laenata. Kui inimene töötab kellagagi ja tulemus ei vasta ootustele, siis järelikult ei ole need “kõrvad” sinu jaoks õiged. See peab olema sisemine vajadus, tulla lavale ja jutustada lugu. Põhiline on see, et annad inimestele edasi sõnumit. Ma tahan tunda, et sa saad aru, millest sa laulad. Lõppkokkuvõttes on see kõige olulisem. Mõni ebaõnnestunud noot ei oma tähtsust.
Kui ma lähen lavale, elan iga lauset läbi just sel hetkel. Meie hääl on ju niivõrd meie organismi ja meie psüühikaga seotud, et kui sa annad talle võimaluse seestpoolt tunnetatuna laulda, siis palju asju laheneb iseenesest. Kõige hullem on see, kui oled laval surmigav. Konkurents on muutunud niivõrd halastamatuks. Inimesed ei viitsi laval igavlejaid taluda.
TULEMUSED
I koht (1500 eurot) – Yixuan Wang II koht (1000 eurot) – Kadri Kõrvek III koht (250 eurot) – Kadi Jürgens, Annabel Soode Preemiad pani välja Väike-Maarja vallavalitsus ja Lääne-Virumaa kultuuritoetajad Eripreemiad Yixuan Wang – Väike-Maarja publikulemmik, RO Estonia eriauhind, “PromFesti” eriauhind – pääse 2023. aasta Klaudia Taevi nimelise rahvusvahelise konkursi I vooru Keiti Strömqvist – Vello Jürna perekonna ja sõprade eripreemia parimale Tubina laulu esitajale
Kristjan Häggblom – Opera Veto eriauhind (ooperi originaalklaviiri soetamine ja osalemine solistina Opera Veto ooperiproduktsioonis Menotti “Amahl ja öised külalised”), Gundula Hintzi eriauhind (5-päevane meistrikursus Berliinis) Rael Rent – Monika-Evelin Liivi eriauhind – kontsert koos Monika-Evelin Liiviga Tallinna raekojas Annabel Soode, Tambet Kikas, Kristjan Häggblom – Mirjam Helini nimelise ooperilauljate konkursi ja meistriklasside kuulamine 2024. aastal