Ivi Rausi albumist “Elust läbi lenneldes” õhkub sensuaalsust ja küpset naiselikkust. Tema autorilaulud on viisistatud Anneliis Kõivu ja Ave Kala tekstidele (minu jaoks mõlemad täiesti uued nimed). Sümbioosis meloodiatega mõjuvad laulusõnad orgaaniliselt nagu intiimsed mõtisklused.
Mulle meeldivad väga läbi albumi kõlavad Jaan Jaansoni ilmekad kitarrisoolod, mis annavad muidu tekstikesksetes lugudes mõnusat hingamisruumi.
Plaadil mängib ülimalt nauditav muusikute supergrupp: Raun Juurikas (klahvpillid), Mihkel Mälgand (basskitarr, kontrabass), Ahto Abner (löökpillid). Aplaus! Albumi kuues lugu “Mu ratas on sõiduks valmis” mõjub värskelt, sest vokaalile on antud helirežii poolelt veidi uut metalset kõlavärvi. Plaadilt leiab loos “Sa tead” nõtket reggae’t (mida ei oleks oodanud) kui ka lustlikku svingi laulus “Reale”. Loos “Just sina sobiks Pariisi” oleks võib-olla võinud teisest salmist õrnalt juurde tuua mõne värvipilli (akordioni või saksofoni), kuid alati saab kontsertidel olemasolevaid seadeid laiendada.
Plaadilt võitis minu südame laul “Ööliblikas”. Selle loo puhul tooksin esile väga meeldejääva ja eristuva vasturütmiga kelmika arranžeeringu. Igal juhul suurepärane album (unetutele) romantikutele.
Helirežisöör Peeter Salmela oma tuntud headuses oskab alati tuua autoriloomingus välja selle tugevused. Ülimalt tänuväärne on see, et autor on võtnud vaevaks ka oma laulud koondada laulikuks “Ivi Rausi looming noodis”. See annab võimaluse tema loomingul leida teed ka teiste muusikute interpretatsioonideks.