Läinud 2021. aasta oli väga konkursirohke, seda ka seetõttu, et mitmed 2020. aastal toimuma pidanud üritused lükati edasi järgmisse aastasse. IV rahvusvaheline pianistide konkurss “Tallinn” toimus aga igati plaanipäraselt.
Kindlasti oli heameel, et konkursil oli üsnagi arvukalt osalejaid. Avaldusi laekus 34 ja osalejamaadeks olid Eesti kõrval Soome, Taani, Leedu, Läti, Prantsusmaa, Hispaania, Jaapan, Lõuna-Korea, Hiina ja Indoneesia.Koroona oli siiski kitsendanud konkursi geograafiat. Meenutan eelmise korra tugevaid osalejaid Londoni kuninglikust muusikaakadeemiast, kuid Brexit ei anna Inglismaalt tulijatele peaaegu mingeid võimalusi. Samuti on peaaegu võimatu kohale tulla osalejatel Venemaalt, aga ka Ukrainast või Valgevenest. Lõuna-Korea, Jaapani ja Prantsusmaa osalejad on õppimas näiteks Sibeliuse akadeemias või mujal Euroopas ning leidnud sedakaudu tee meie konkursile. Konkursil osalesid ka mitmed EMTAs õppivad välistudengid, nagu Lõuna-Korea esindaja Hyewon Chung, hispaanlane Fortunato Salvador García Piquer, lätlanna Ilana Lode ja leedu pianist Mantas Šernius.
Eesti osalejaid astus võistlustulle 13. Neist noorim, Tähe-Lee Liiv, oli ka kõige edukam – ta sai ainsa eestlasena finaali ja pälvis diplomi. Põhiosa konkursil osalenud meie mängijatest õpib EMTAs, kuid oli ka juba kõrgema õppeasutuse lõpetanud mängijaid nagu näiteks Peterburi konservatooriumi lõpetanud Dmitri Kurs. Mitmed on end täiendanud ka vahepeal välismaal ning Mihhail Kriiva õpib praegu Karlsruhe muusikaülikoolis Kalle Randalu juures.
Eesti järelkasv
Omamaine järelkasv on väga oluline, aga tundub, et Eesti pianismis ei ole praegu kõige viljakam ja tugevam ajajärk. Kaks aastat tagasi toimunud vabariiklikul konkursil kerkis küll esile mitmeid huvitavaid mängijaid, kellest mõned osalesid nüüdki, kuid sellegipoolest ei ole sellise tasemega mängijate arv suur. Võrreldes aasta tagasi toimunud keelpillimängijate konkursiga võib öelda, et praegu on head ajad hoopis Eesti viiuldajatel.
I voorus mänginute hulgas oli ka neid, kes võibolla ei olnud veel päris valmis rahvusvaheliseks tasemeks. Kuigi tähtis on kindlasti ka osavõtt ja kogemus. I voorus mänginutest, kellest lootsin edasisaajat, on Lea Valiulina, kes on huvitav ja sisukas pianist. Kahjuks tuli ette ebatäpsusi etüüdides. Sama lootsin Arina Makarenkost, kelle Bach ja etüüdid (Chopini op. 25 a-moll ja Debussy “Pour les arpèges composés”) olid esitatud väga heal tasemel, kuid natuke vähem veenvaks jäi tema Beethoveni “32 variatsiooni”. Paljutõotav on noor Viola Asoskova, samuti on hea tasemega Piret Mikalai. Omanäoline mängija on Dmitri Kurs, kelle kavast jäi eriti meelde Bachi h-moll prelüüd ja fuuga HTK II osast ning Rahmaninov “Etüüd-pilt” op. 33 nr 4 d-moll.
II vooru saanutest on minu jaoks väga huvitav ja palju pakkuv mängija Evita Lohu ja usun, et temas oleks sisu mõnegi konkursi finaaliks. Ta on peen, sügavmõtteline mängija, kellel on ka hea tehnika. Tal olid ka õnnestunult valitud ja sobivad kavad nii I kui ka II voorus. I voorust jätsid eriti sügava mulje Šostakovitši prelüüd ja fuuga fis-moll ning etüüdid: Rahmaninovi h-moll op. 39 nr 4 ja Liszti “Õhtused harmooniad”. II voorus moodustasid mõjuva ja värvika ploki Debussy “Estambid”, valik Sisaski dramaatilise joonega palu ning Rahmaninovi 2. sonaat. Teine II vooru edasisaaja oli Sven-Sander Šestakov. Ta on andekas, heade võimetega noor mängija. I voor oli tal väga õnnestunud, tooksin veel eriti esile võluvalt mängitud Saint-Saënsi “Etude en forme de valse”. Kahjuks sai talle saatuslikuks II vooru valitud Beethoveni “Hammerklavier”-sonaat. See kolossaalne lugu eeldab teose pikaajalist käesolemist ja hiigelmaterjalist täielikku üleolekut. Kahju, sest oma võimetelt oleks Šestakov võinud olla konkursi finalist. Huvitav oli kuulda Eestist mõnda aega eemal õppinud Tallinna muusikakeskkooli kasvandikku Mihhail Kriivat. Tal on hea soliidne tase ja hea pianism. Võibolla teoseid natuke rohkem karakteriseerida oleks tema väga heale mängule veelgi kasuks tulnud. Meie selle põlvkonna hetkel kõige väljapaistvam mängija on Tähe-Lee Liiv. Ta on väga võimekas, juba rohkesti preemiaid pälvinud noor muusik, kel suur tulevik ees. Tema I ja II vooru kavad olid suurepäraselt valitud, tema natuurile ja olemusele väga sobivad. Pisut vähem pääses mõjule finaalis Rahmaninovi 2. klaverikontsert, kus mõeldu veel päris sajaprotsendiliselt esile ei tulnud. Finaalkontsertideks oli EMTA suure saali akustikat kohandatud akustiliste kardinate abil, mis kahjuks muutsid saali kõla pigem matiks.
Konkursi välisosalejatest oli palju pianiste Soomest, kuid kahjuks ei olnud kellegi neist tase piisavalt kõrge järgmistesse voorudesse saamiseks. Leedut esindanud Edwin Szwajkowski ja Mantas Šernius said II vooru. Üllatuslikult polnud osalejaid Läti tugevast klaverikoolist, osales vaid meil EMTAs õppiv Ilana Lode.
Finalistidest
Konkursi finalistidest kõneldes alustaksin jaapani pianistist Genki Takaist, kes I ja II voorus paistis silma omapäraste värvikate kavadega, kuid finaalis valmistas kahjuks pettumuse Rahmaninovi 3. klaverikontserdi esitusega. See pianistide “Mount Everest” jäi mängijale kahjuks liiga kõrgeks. Ka ei tundunud Rahmaninovi intensiivne ja kirglik helikeel talle väga sobivat. Finaalis kõlanud kolm Rahmaninovi 2. klaverikontserti olid kõik väga erinevalt esitatud. Tähe-Lee Liivi tõlgendus oli tuntavalt romantiline, temaatika ja kujundite ilule keskendunud. Jaapanlanna Misora Ozaki esitas selle kontserdi väga viimistletult ja puhtalt ning väga heas koostöös orkestriga. Kolmas esitaja, Lõuna-Korea pianist Jiyoung Kim, on jõulise olemusega mängija, kes tõstis esile selle muusika tumedama, dramaatilise külje. Konkursi I ja II koha võitjad, taanlane David Munk-Nielsen ja prantslane Théotime Gillot, tõusid kogu konkursi kontekstis esile kohe alates I voorust. Mõlemad on isikupärased suured anded. Tüübilt on nad väga erinevad. Théotime Gillot on prantsuse klaverikoolile omaselt väga fantaasiarikas, rikka kõlavärvide paletiga pianist, kelle muusikalised kujundid on põnevad ja vaimustavad. Prantslaste mängus on ikka loomingulist vabadust ja leidlikkust, mis publikut kaasa haarab. David Munk-Nielsen on suure haardega, jõuline ja ilmselt pidevalt üha rohkem avanev suur anne. Tema üks sfäär on eriti ulatuslikud suurvormid, mida võis kogeda tema Brahmsi 2. klaverikontserti kuulates, mis on klaveriliteratuuri üks ulatuslikumaid ja ka pikimaid kontserte. Suur saavutus oli ka tema II voorus mängitud Raveli “Gaspard de la Nuit”. See, üks kõige raskemaid klaveriteoseid, oli esitatud hea tehnilise üleoleku ning mõtestatusega. Väga liigutavad olid ka tema Mart Saare prelüüdid, mis tunnetuslikult (põhjamaalane ju) meile lähedased, kuid mingi oma huvitava nüansiga.
Eesti teoste esitustest
Konkursi kava oli traditsiooniline, kuid hea, et I voorus lühendati see kolmelt etüüdilt kahele. Ka kaks etüüdi annab mängijast pildi ja see tegi konkursi ehk kättesaadavamaks laiemale ringile osalejatele.
Avastuslikult huvitav kuulamine olid II voorus teosed eesti muusika kullafondist. Välisesinejad pakkusid nii mõnigi kord üllatuslikke lahendusi. Väga eredalt jäid meelde Théotime Gillot’ mängitud peaaegu et impressionistlik ja värske Ester Mägi “Vana Kannel”, Jiyoung Kimi põhjamaiselt ja arhitektooniliselt esitatud Tüüri sonaat. Edwin Szwajkowski mängis Pärdi “Aliinale” ja Pärt Uusbergi “Hingelinnutee I” talle omasel jõulisel moel, Mizora Osaki esitas peenelt ja hapralt Tõnu Kõrvitsa variatsioonid “Ma tänan sind”. Ka Hyewon Chong tunnetas hästi Kõrvitsat, esitades tema “Kolm pala”. Väga huvitav oli kuulata tugeva hiinlanna Shih-Yu Tangi esituses Ester Mägi “Kolme merepilti”, mis mõjusid vähem ehteestilikult, aga huvitavalt üldistatult. Paljud olid valinud II vooru ka Urmas Sisaski teoseid, Mihhail Kriiva ja Sven-Sander Šestakov esitasid Tubina “Ballaadi Mart Saare teemale” ja Genki Takai kavas kõlas Artur Lemba 2. sonaat. Kuigi, nagu öeldud, ei ole Eesti pianistlikul järelkasvul praegu kõige viljakam aeg, on selline rahvusvaheline klaverikonkurss Eestis kahtlemata äärmiselt vajalik ja edasiviiv. See annab võimaluse näha hetkeseisu ning kõrvutada end teiste maade mängijatega.
ŽÜRII
Eteri Andjaparidze (Gruusia/USA), Igor Cognolato (Itaalia), Ivari Ilja (Eesti), Juris Kalnciems (Läti), Antti Siirala (Soome)
TULEMUSED
I preemia – David Munk-Nielsen
II preemia – Théotime Gillot
III preemia – Misora Ozaki
Finalistidiplomid – Tähe-Lee Liiv, Genki Takai, Jiyoung Kim
Eriauhinnad Kontserdisari “Lossimuusika”: kontsert hooajal 2021/22 – Tähe-Lee Liiv Eesti Klaveriõpetajate Ühing: tulevikulootus – Tähe-Lee Liiv Eesti Interpreetide Liit: stipendium 1000 EUR – Mantas Šernius Eesti Muusika Infokeskus: parimale eesti muusika esitajale 1000 EUR koos eesti heliloojate nootide ja CD-plaatidega – Shinyoung Lee Tallinna Filharmoonia: kontsert hooajal 2022/23 Tallinna Filharmoonia Mustpeade majas – Théotime Gillot EMTA eripreemia: õppe- või kontsertreis EMTA tudengile 1000 EUR väärtuses – Evita Lohu EMTA ja ERSO ühispreemia EMTA tudengile: esinemine solistina EMTA ja ERSO ühisprojektis – Hyewon Chung Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri eripreemia: esinemine solistina ERSO ees – Misora Ozaki Eesti Kontserdi preemia: soolokontsert Estonia kontserdisaalis hooajal 2022/23 – Jiyoung Kim