I nagu interpreet on Muusika uus rubriik, kus saavad sõna Eesti interpreedid – oma saabuvate kontsertide ja kontserdikavade kaudu. Johan Randvere räägib lähemalt oma kontserdist 10. novembril Estonia kontserdisaalis, kus on kavas Räätsa “Marginaalid”, Debussy “Bergamaski süit” ja “Rõõmusaar”, Tšaikovski “Kuus pala” op. 21 ning Tšaikovski-Pletnjovi “Pähklipureja süit”.
Kuidas kujunes kontserdikava, miks on kavva valitud just need teosed?
Johan Randvere: See kava on suuresti inspireeritud kolme pianisti mängust. Need on Svjatoslav Richter, Arturo Benedetti Michelangeli ja Mihhail Pletnjov.
Olin Itaalias Livornos ja vaatasin nende kunstikanalit RAI 5, kust käis parajasti saade, mis oli pühendatud Michelangelile. (Mõtlen uhkusega, et olen natukene aega õppinud temaga samas koolis, Milano Verdi-nimelises konservatooriumis.) Michelangeli pühendumus pianismile on imetlusväärne ja tema Debussy salvestused on erakordsed. Võrdluseks kuulasin kohe Richteri salvestust, mis on hoopis teistsugune, aga hoomamatu ja hirmutavalt geniaalne.
Kava teine pool koosneb teostest, mida on fantastiliselt esitanud Pletnjov, samuti erakordse pianismiga meister, kelle klaverikunsti hindan praeguses ajas üheks kõrgemaks.
Tšaikovski palad op. 21 on nii põnev tsükkel. Selle teine osa on fuuga! Millal te olete kuulnud Tšaikovski fuugat? Samuti kõlab ka fataalne “Dies irae”. Lühike tsükkel ja sees on nii palju!
Kavas on oluline osa ka minu doktoritööl “Pianismi tööprotsess Jaan Räätsa klaveriteoste vormi kujundamisel”. Kuna uurin Räätsa mosaiigilaadse vormi esitamist nii, et see ei muutuks üksluiseks, vaid oleks kogu aeg energiast pakatav, on marginaalid selleks suurepärased. See tsükkel on ju üks Räätsa säravamaid ja 24 lühipala üheks suureks tervikvormiks mängida on pianistile huvitav väljakutse.
Ma olen pildil olnud ka uuema muusika esitamisega. Mulle meeldib väga Sciarrino, Rautavaara, Vine, Eesti kaasaegsed heliloojad. Samuti natuke vanem muusika nagu Stravinski, Britten, Prokofjev. Ühena vähestest meeldib mulle südamest Hindemith. Minu seekordne kava on hästi suur muusika. Tõeliselt ilus ja ajatu ning pajatab n-ö päris asjadest.
Millised on sinu soovid ja unistused interpreedina, mida sooviksid tulevikus tingimata teostada?
Minu unistus on võimalik isegi ühe lausega kokku võtta: ma soovin, et minu kontserdid oleksid ülendavad.
Millised on olnud viimase aja suurimad elamused?
Kuna olen praegu ka väikelapse isa, on õhtuti kontsertidele minna päris keeruline või paraku ka välistatud. Viimased eredad elamused olen saanud, kui olen teinud YouTube’is oma uut muusikasaadet “Spotlight with Johan Randvere”. Kui sinuga räägib muusikast ja elust Ivari Ilja, Arvo Volmer või Anu Tali ja seda pealegi veel pikalt, nii et aega on, on see elamus, mis jääb kauaks ülendama ja inspireerima.