16.–23. oktoobril on taas aeg küps traditsioonidega rahvusvahelise festivali KLAVER toimumiseks. Saab läbi elada intensiivseid soolokontserte ja siseneda Beethoveni klaverikontsertide universumisse. Festivali kunstiline juht Sten Lassmann avas olulisemat teavet saabuvatest klaveripidustustest.
Kontseptsioon ja programm
Festival on algusest peale olnud tihe ühte nädalasse mahtuv üritus. Festivalide kontseptsioone on ju mitmesuguseid: on neid, mis toimuvad hajutatumalt, nagu näiteks Salzburgi pidunädalad või siis eelmisel aastal Lätis alguse saanud suurejooneline Riia Jūrmala muusikafestival. Festivalile KLAVER on aga sobilik olnud see nädalane pikkus, mis võimaldab raamistuseks ava- ja lõppkontserti koos sümfooniaorkestriga, nii et minu nägemuses festival siin mingit uut heureka’t ei vaja. Festivalipäeva keskseks sündmuseks jääb õhtune kontsert algusega kell 19 (mis on paras aeg, sest publik vajab pärast tööpäeva pisut hingetõmbeaega ja võimalust end kontserdiks valmis sättida), v.a pühapäev, kui kontsert algab kell 17.
Festivali programm on kokku pandud mitmete tegurite koosmõjul. Kuna tänavu on Beethoveni juubeliaasta, siis said festivali põhiteljeks Beethoveni kõigi klaverikontsertide ja koorifantaasia esitused meie oma tipp-pianistidelt. Sinna vahele paigutasime neli eri riikidest väga eriilmelist suurt klaverikunstnikku, kes esindavad ka erinevaid põlvkondi: Lucas Debargue tuli suurde muusikaellu möödunud kümnendil, Yeol Eum Son käesoleva sajandi esimesel kümnendil, Pietro de Maria möödunud sajandi viimasel kümnendil ja Nikolai Demidenko 1980-ndatel aastatel.
Eesti pianistid ja Beethoven
Avakontserdil esinevad ERSOga Age Juurikas ja Maksim Štšura. Juurikas soleerib Beethoveni 5. klaverikontserdis ja Štšura kanda on soolopartii Beethoveni “Fantaasias koorile, klaverile ja orkestrile”. Dirigent on Vello Pähn.
Teine orkestrikontsert on Tallinna Kammerorkestriga, mida juhatab Kaspar Mänd ja kus Beethoveni 2. klaverikontserdis soleerib Ralf Taal, 3. kontserdis Irina Zahharenkova. Nii Age, Ralf kui Irina on oma kõrgetasemelise kontserttegevusega Eesti publikule juba tuntuks ja omaseks saanud, Maksim Štšura on teinud edukat artistikarjääri Londonis, ning hiljuti pälvis Londoni Kuningliku Muusikakolledži doktorikraadi. Lõppkontserdil on laval kaks Steni: Sten Heinoja ja mina, esineme Eesti Sinfoniettaga. Sten Heinojal on kavas Beethoveni 1. klaverikontsert ja minul 4. klaverikontsert. Orkester mängib ilma dirigendita, kontsertmeistriga – seekord on selleks fantastiline Johannes Põlda.
Loodan, et publikule on huvitav jälgida esitusi erinevate orkestritega. Kuigi on Beethoveni juubeliaasta, takistas viirus mitmeid plaane aasta esimeses pooles ning kindlasti ei ole keegi veel tema loomingust sel aastal saanud isu täis kuulata. Festivali kavas on ka Eesti ühe armastatuima pianisti Rein Rannapi plaadiesitluskontsert, kus ta esitab enda loomingut. See muusikaline süntees, mis ta laval publikuni toob, on originaalne ja hõlpsasti nauditav
Nikolai Demidenko
Esimene meie neljast väliskülalisest on Nikolai Demidenko, vene pianismi parimate traditsioonide kandja, Moskva konservatooriumi kasvandik. Kui ta esines meil 2000. aastate algul ERSOga, kirjutas Evi Arujärv, et Demidenko on vene virtuoos, kes on samas euroopalikult aristokraatne, vaoshoitud ja reserveeritud. Tõepoolest, Demidenko on kunstnikuisiksus, kes ühendab endas euroopalikkust ja vene hinge ning vene koolkonnale omane, teinekord bravuurne pianism on tal alati peene ja reserveeritud muusikalise väljenduse teenistuses. Ta on sisse mänginud muu hulgas ka näiteks Clementi sonaate, mis on nii head, et kasutan neid muusikaakadeemias õppematerjalina. Tudengitega seda salvestust kuulates imetleme ikka, kui stiilitundlik esitus see on, millele on ilmselt mõju avaldanud ka ajastutruu traditsiooni otsingud, mis saavutasid oma haripunkti 1980-ndatel aastatel.
Pietro de Maria
Pietro de Maria on värvikas ja suure haardega itaalia pianist. Tal on professuur Salzburgi Mozarteumis ja ta on ka Rooma Santa Cecilia akadeemia õppejõud. Pietro de Maria tõlgendustes on elurõõmu, avatud žeste ja lüürikat. Tema muusika on väga voolav – tajun selles kõiges midagi väga ehtsalt itaalialikku. Ta ei ole kunagi varem Eestis esinenud, on praegu oma parimates kunstnikuaastates. Pietro de Maria on esitanud laiahaardelist repertuaari: kogu Chopini loomingu kontsertide tsüklina, suure osa Bachi loomingust, mille on ka salvestanud. Ma usun, et meie publikule on väga värskendav ja õpetlik kuulda tema mängu muusikalist Vahemere hingust.
Yeol Eum Son
Noori üliandekaid korea muusikuid ilmub suurtele lavadele järjest rohkem ja nende hulka kuulub kahtlemata ka Yeol Eum Son. Ta pälvis mu tähelepanu kõigepealt oma supertehnikaga, kus ta minu meelest ei jää milleski alla Yuja Wangile. Muusikuna kütkestab ta sellega, kui ausad ja tõsised on tema kunstilised taotlused läbi selle silmipimestava virtuoossuse. Kontrolliks kuulasin veel Mozarti klaverikontserti ja siis veendusin lõplikult, et mu tunne oli õige: peale supertehnika on tegu nii sümpaatse ja sisuka muusikuga, et püüdsime teda kõigest hingest meile esinema saada. Beethoveni aasta puhul annab Son ka traditsioonilise Beethoveni sonaatide õhtu, mille naelaks on gigantne “Hammerklavier”.
Lucas Debargue
Lucas Debargue on kunstnik, kes oma mängu ja oma looga on nii ere ja eriline, et tema sooloõhtu on kõikjal sündmus. Tema esimesed esinemised Eestis toimusid vahetult pärast tema suurt triumfi Tšaikovski konkursil – omamoodi äraspidine triumf, kuna ta ei pälvinud seal küll grand prix’d, vaid IV koha –, aga ta tekitas seal oma loomingulise originaalsusega sellise furoori, et talle avanesid kõik muusikamaailma uksed. Nüüd on ta viis aastat saanud suurtel lavadel kujuneda ja küpseda, temast on saanud ka helilooja ja ootan põnevusega, kuhu ta on jõudnud, sest tegu on laia silmaringi ja üllatusterohke muusikuga. Tema esindab rahvusvahelist noorimat põlvkonda meie festivalil.
Noored klassikud
Festivali juurde on traditsiooniliselt kuulunud ka meie noorema vanuseastme ja keskastme pianistide ja EMTA tudengite etteasted. Ka minul oli üks tähtsaim sooloesinemine TMKK õpilasena Estonia kontserdisaalis just esimesel festivalil KLAVER 1998. aastal. Läbi aegade on noortele välja mõeldud huvitavaid projekte, aga põhimõte on sama – et Eesti noored pianistid saaksid esineda Estonia kontserdisaalis ja publik saaks tutvuda uute nimedega. Seekord korraldasime esinejate leidmiseks eelvaliku. Eesti noored muusikaõppurid esitavad kontserdil Haydni, Mozarti ja Beethoveni teoseid.