Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia väljapaistva žanriülese loometegevuse ja suurepärase üle-eestilise kontserdisarja eest.
Mis on muusikas teie jaoks ammendamatult huvitavat, ilma milleta elu ette ei kujuta?
Mind paelub enim see, et helide abil saan peegeldada oma kogemusi, küsimusi, mõtteid ja seda, kuidas ma tajun hetke või maailma meie ümber. Selliste asjade kirjeldamine sõnades on minu jaoks keerulisem, sest sõnu on nii palju kui neid on – millegi väljendamiseks pean valima selleks sobivaima vaste. Helide puhul on võimalik end väljendada n-ö täiesti uute, ise loodud "sõnade" abil ning kuulajal on võimalik neid sarnaselt tajuda ka siis, kui see sõnavara on temale uus. Mind paelub, kuidas muusikas on ammendamatult väljendamise ja tõlgendamise ruumi.
Kas muusika kõrvale on jäänud ruumi ka mõnele hobile?
Viimastel aastatel on tõesti tekkinud üks huvi, millest on saanud minu pärisosa. See on mu ellu tulnud peaaegu märkamatult. Olen hakanud regulaarselt trenni tegema ja see on mulle suhteliselt uus asi, kuna kuidagi on mul õnnestunud oma senine elu väga ebasportlikult mööda saata. Aastaid tagasi koolis viilisin end kehalise tundidest ikka kuidagi ära, et saaks selle asemel pigem pilli harjutada. Mulle näis, et mul ei ole sportlike tegevuste jaoks aega, sest pean kirjutama ja tegelema oma tööga. Nüüd aga saan aru, et võin end vahel leida mõne muusikaga seotud küsimuse kallal asjatult tundide viisi nokitsemas, ilma et jõuaksin mingile tõdemusele või veel vähem mingi hea tulemuseni. Praeguseks on mulle selge, et kui võtta endale tund, et jooksmas käia, saab peas kõik selgemaks ja lahendused näivad palju käegakatsutavamad.
Vaadates praegusele koroonaviirusest haaratud ajale – milliseks võib muusika- ja kontserdielu edaspidi muutuda?
Ma usun, et meie kohalik muusikaelu elavneb tingituna sellest, et muusikud ei reisi laias maailmas nii palju kui varem ja seega keskendutakse pigem uute võimaluste ja väljakutsete otsimisele Eestis. Samuti tajun, et muusika salvestamisele on hakatud rohkem rõhku panema ning tehakse koostööd nt visuaalse kunsti valdkondadega, teatri- ja filmimaailmaga, et muusikute looming ja esitus jõuaks n-ö ohutumaid teid pidi kuulajateni. Aga ma usun, et üks asi ei muutu: muusika võimsaim kogemise viis on esitaja ja kuulaja vaheline side, mis saab tekkida elavas esituses, kuulajaga samas ruumis viibides.