25.– 28. juulini toimuval Viljandi pärimusmuusikafestivalil astub üles ka noor ansambel The Baltic Sisters. Ansamblisse kuuluvad lauljad Eestist, Lätist ja Leedust: Marion Selgall (laul, savilind), Vineta Romāne (laul, savilind) ja Laurita Peleniūtė (shruti box, raamtrumm, savilind).
Selgall on lauljana ka ansambli 6hunesseq liige, varem kuulunud folklooriansamblisse Sinimaniseele, laulnud folk-metal-ansamblis Raud-Ants ja a cappella-koosseisus Talina Naase’. Romāne laulab ansamblis Laiksne ja traditsioonilises laulurühmas Saucējas. Peleniūtė on sutartinė’sid Leedus ja mujal õpetanud 15 aastat. Ta osaleb mitmes muusikalises rühmituses: Māros Rijos, UDU, Marga Muzika. Viljandis aitab triot Liene Skrebinska Lätist (laul, kokle), kelle peamine ansambel on samuti tänavu festivalil esinev Eesti, Läti ja Soome kandleprojekt Laulev Puu.
Mida Baltic Sistersi kava sisaldab?
Marion: Meie kavas on enamalt jaolt sutartinė’d, mis on väga meditatiivsed arhailised mitmehäälsed laulud Kirde-Leedust. Sekka teeme mitmehäälseid laule ka Lätist ja seto laule. Mõnes loos oleme kolme maa pärimused ja laulud kokku põiminud, nii et tekib väga eriline ja sügav helimaastik, mis on siiski kantud ühest siduvast sõnumist.
Laurita: Meie kontserdid tõmbavad publikut üha rohkem kaasa, kuulajatel on võimalus mitte ainult kuulata, vaid ka osaledes kogeda kolme erinevat Balti rahva olemust.
Saite kokku 2022. aastal Portugalis maailmamuusika messil WOMEX. Kuidas on kava selle ajaga muutunud?
Marion: Pigem oleme tegelenud olemasoleva kava täiendamisega, et see moodustaks kauni terviku. Viljandis on meie esimene täispikk kontsert Eestis. Ootame seda väga!
Teil on nii instrumentaalsaatega kui ka -saateta laule.
Marion: Me alustame alati laulust. Mõni laul on juba ise nii tugev, et sellele pole mingit pillisaadet vajagi – siis laseme laulul endal kõneleda. Mõne laulu puhul aga tunnetame, et üks või teine pill aitaks loo jutustamisele kaasa.
Laurita: Liene mängib kannelt, mis on väga traditsiooniline, aga teised pillid, mida kasutame, on üsna ebatavalised: india shruti box, raamtrumm, suured savilinnud, mis kõlavad nagu tuul, okariin. Need annavad lihtsalt aktsenti, sest põhisisu kannab hääl, maailma kõige autentsem pill.
Milline on Baltic Sisters võrreldes teie teiste ansamblitega?
Laurita: Kõik minu projektid on pilgeni täis pärimusmuusikat ja liidavad sageli teisi naishääli, kuid see projekt sündis täiesti planeerimata ja ootamatult, lihtsalt sellest, et vau, kui lahe on koos laulda! Ja asjaolu, et me oleme kolm rahvust, kes austavad üksteist, kellel on ühine valus ajalooline kogemus ja uskumatu ühtsus Balti ketis, annab meie muusikale suure kaalu, meie rahvalauludele veelgi suurema tähenduse. Kui süveneme vanadesse lauludesse, leiame palju sarnasusi ja saame rohkem teada, mis on Baltikum tegelikult.
Marion: Erinevus seisneb keskendatuses laulule, mis minu kui laulja seisukohalt on väga oluline: tunnen, et teen koos Balti Õdedega just seda, mis mulle muusikas kõige rohkem korda läheb. Oleme tõesti nagu õed, lihtsalt sündinud erinevates riikides. Teiseks Baltic Sistersi erinevuseks on see, et jagame oma lauluteadmisi ja -oskusi ka publikuga: teeme eesti, läti ja leedu rahvalaulude õpitube, ka tänavusel Viljandi festivalil.
Vineta: Alates teismeeast olen laulnud erinevates folkloorirühmades. Traditsiooniline vokaalmuusika on mulle väga südamelähedane nii repertuaari kui ka stiili poolest. Saucējasega uurime ja kuulame salvestisi, keskendudes peamiselt traditsioonilisele polüfooniale. Saucējase ja minu teiste ansamblite ühisosa on see, et nad kõik on naisansamblid, kes laulavad pärimusmuusikat. Baltic Sisters on aga avanud minu jaoks täiesti uue maailma: leedu ja eesti rahvalaulud, just polüfoonilised, mis mulle eriti meeldivad. Leedu sutartinė’d on mind paelunud sellest hetkest peale, kui neid esimest korda aastaid tagasi kuulsin.
Olete pärit Lätist Sēlija piirkonnast, kus on salvestatud sekundite, burdoonide ja kitsa viisiulatusega laule rotāšana’sid, millel võib näha mõningast ühisosa sutartinė’dega.
Vineta: Tunnen, et need on mulle väga omased ja lähedased – nagu oleksin neid kogu elu laulnud. Samas ei ole sutartinė’sid nii lihtne õppida – õppimine hõlmab peaaegu kõiki meeli, eriti liikumisega sutartinė’de puhul. See on ka ajutreening! (Naerab.) Marion on meile õpetanud mõned seto laulud, mida ma samuti eriliseks ja maagiliseks pean. Arvasin varem, et ma ei õpi kunagi ühtegi sellist laulu ära täiesti erineva keele ja omapärase meloodia tõttu, aga sain hakkama.
Kuidas te üksteist leidsite?
Vineta: Ma olen alati tahtnud endale õde ja nüüd on mul neid kaks või isegi kolm, sest meiega liitus ka Liene. Meie kohtumine oli tõeliselt maagiline: tundsin Lauritat ja Marioni juba teistest projektidest ja juhuslikest kohtumistest, kuid just WOMEX-il, kus kõik Balti riikide stendid olid üksteise kõrval, kutsus Laurita meid viimasel päeval messihalli vestibüülis sutartinė’sid laulma. Veidi aja pärast liitusid meiega kaks Hispaania meeslauljat ja koos kõlasime nii hästi, et üks mööduv muusikaprodutsent tahtis meile kontserti korraldada. Seda ei juhtunud, aga ehk oli see julgustus ja tunnustus väljastpoolt: hei, te laulate nii hästi! Ja ka mina tundsin seda – meie hääled harmoneeruvad Laurita ja Marioniga, ma tunnen seda erilist “keemiat” ja naudin väga koos laulmist. Ma tajun seda kui elu suurt kingitust: laulda koos Laurita, Marioni ja Lienega. Nad on professionaalsed lauljad, kellel on ilusad hääled ja sügavad teadmised oma rahvamuusikast.
Laurita: Ka mulle on Balti Õdedega kohtumine olnud nii maagiline. Olen alati soovinud, et minu ümber oleksid sellised õed nagu mina, kes armastavad folkloori, kellele meeldib otsida vanu arhiivisalvestisi, kes armastavad neid kuulata ja kes ei karda väljakutseid.
Milline Marion on?
Vineta: Kohtusin Marioniga 2022. aasta suvel Saucējase korraldatud traditsioonilise laulu festivalil, kuhu ta oli tulnud ansambliga Talina Naase’. Marion on väga musikaalne, mõistab sügavalt ja põhjalikult pärimusmuusikat. Ta on särav, soe ja abivalmis inimene.
Laurita: Marion on minu jaoks eesti folkloori käsiraamat. Ma ei teadnudki, et võin kohtuda oma eestlasliku minaga. (Naerab.) Meie ühine kirg vanade laulude ja traditsioonide vastu ühendab meid laulmisel. Marionil on väga ilus hääl, tugev temperament, hea organiseerimisvõime ja mis väga tore – tugevad sisemised väärtused, mida ma väga hindan.
Milline on Vineta?
Marion: Vineta hääl meeldis mulle juba ammu enne seda, kui temaga koos laulma hakkasin; igalt salvestiselt ja esinemiselt on tema kirgas ja eriline tämber kohe välja kuulda! Ja loomulikult on minu jaoks väga suur au laulda ühes ansamblis koos tema kui ühe oma läti lemmiklauljaga. Inimesena on Vineta väga positiivne ja hooliv.
Laurita: Mul on läti geenid ja ma olen juba ammu Vineta ansambli Saucējas fänn. Kui me laulame, näen Vineta käte peal kananahka – meil on eriline armastus sekundi-intervallide vastu. Vineta on imeline sõber ja kolleeg ning väga lahe korraldaja. Hooliv ja väga soe inimene.
Milline on Laurita?
Marion: Laurita on võluv leedu lauluema, kes tunnetab muusikat väga peenelt. Ta on hästi avatud, leebe ja ka väga julgustav – ta on mulle minu muusikuteekonnal suureks eeskujuks, sest teab täpselt, mida tahab ja viib selle endaga kompromisse tegemata ellu.
Vineta: Laurita seostub mulle eelkõige sutartinė’dega. Imetlen tema võimet muuta need iidsed, keerulised muusikasüsteemid arusaadavaks ja lähedaseks tänapäeva inimesele. Ta on väga kannatlik õpetaja, avatud, aus, hea huumorimeelega ja imelise, rikkaliku tämbriga häälega.
Liene liitus teiega eelmise aasta aprillis sutartinė-seminaril, mille Marion korraldas.
Vineta: Kohtusime Lienega Tallinnas EMTAs, kus ta õpib. Liene oskas meiega kohe kaasa laulda – ta on erakordselt andekas, musikaalne, soe ja avatud kõigele uuele. Mul on väga hea meel, et Liene on meiega liitunud oma selge hääle ja kandlemänguga, mis täiendab meie laule väga orgaaniliselt.
Marion: Liene on lihtsalt uskumatult musikaalne ja täiesti vaba hing, kes oskab kohaneda kõigega ja minna kaasa mis iganes muusikalise olukorraga ja sinna lisada just seda, mida parasjagu vaja, samas sügavalt hinnates oma muusikalist pärandit. Tal on kaunis ja rikkaliku tämbriga hääl ning tema kandlemäng on taevalik.
Laurita: Liene on unikaalne nähtus Balti folklooris, tal ei ole piire ei keeltes ega muusikapärimuses. Ta on meie valgustaja, kes ühendab meid oma kandle imelise kõlaga ja lahendab muresid, mida me tihtipeale väga tõsiselt võtame. Väga andekas muusik, ainulaadse häälega laulja. Ootan väga kõiki tema projekte. Me toetame, julgustame, tugevdame üksteist. Ma arvan, et see on väga ilus.
On teie koosseis pannud teid üksteise keeli õppima?
Marion: Loomulikult! Mina õppisin läti keelt tegelikult juba 2005. ja 2006. aastal, kui elasin seal vahetusüliõpilasena. Leedu keelt õpin pigem sutartinė’de kõla kaudu.
Laurita: Minu unistus oli laulda läti keeles, kuna seda keelt võis kuulda minu vanavanemate kodus. Ma armastan seda väga, kuid ei räägi. Saan natuke aru, kuid peamiselt lauludes. Ja eesti keel on minu jaoks uskumatult teistsugune. Ma ei saa sellest aru, aga laulda on väga hea. Me leiame omavahel alati, et läti keel ühendab leedulasi ja eestlasi.
Vineta: Ma õppisin lühikest aega leedu keelt, kui olin veel üliõpilane, ja ma saan sellest natuke aru. Pealegi on leedu ja läti keel sugulaskeeled: need on kaks alles jäänud balti keelt maailmas. Aga eesti keel seevastu tundub mulle väga raske ja täiesti teisest maailmast, kuigi ma muidugi tahan teada, mida laulusõnad tähendavad. Kui Marion neid tõlgib, siis tasapisi avaneb eesti keele maailma pisike aken.
Tuleb märkida, et me laulame ka latgali keeles, mis on küll läti keele dialekt, kuid mida sageli nimetatakse eraldi keeleks. Liene on Latgalest pärit ja on meile õpetanud imelisi latgalikeelseid laule.
Millega need keeled võluvad?
Marion: Mulle meeldis läti keele kihvt kõla ja iseloom väga juba vahetusüliõpilasena seal elades. Leedu keel võlub mind laulvuse ja poeetilisusega.
Vineta: Pärimusmuusikas on keel osa muusikast endast ja sobib sellega suurepäraselt kokku. Leedu keel on õrn, voolav ja soe. Eesti keelt tajun ma väga rütmilise ja säravana.
Laurita: Olen teiste tüdrukutega nõus.
Viljandi folgil esineb igal aastal nii palju ansambleid Kes tänavustest külalistest rohkem huvitab?
Marion: Kuna otsin pärimusmuusikast just mõnusat autentsust, siis Mehhikost pärit ja cumbia-muusikat viljelev Kumbia Boruka kõlab väga paljulubavalt, samuti mõnusalt autentne RURA Šotimaalt. Tean ette, et kindlasti tasub kuulama minna Laulva Puu kandlevõlureid. Tahan kõrva peale panna ka kohaliku trio Nova Lyre tegemistele, kuna nende helikeel tõotab olla väga julge ja huvitav.
Vineta: Mul on hea meel näha muusikute seas tuttavaid ansambleid, kes mulle väga meeldivad: Puuluup ja Duo Ruut. Kuulsin neid WOMEX-il Hispaanias ja Portugalis, mis on paradoksaalne – naabrite kuulamiseks peab sõitma kaugele. Ansamblid on erinevad, aga ma tajun neis midagi ühist: see on eestlaslik põhjalikkus, ka kõige metsikumates Puuluubi lugudes, kartmatus vaadata asju teistsuguse nurga alt ja muidugi unikaalne eesti huumor. Samuti ootan huviga Trad.Attack!i esinemist, sest olen juba ammu nende fänn. Hindan nende võimet segada pärimusmuusikat modernsusega, säilitades samas sügava austuse oma muusikaliste juurte vastu.
Laurita: Sama nagu Vinetal: meeleolutõstja Puuluup ja kaunis Duo Ruut. Kahju, et Marioni ansambel 6hunnesseq sel aastal ei esine. Šotimaa on minu jaoks ka väga huvitav. Loodan leida palju uut muljetavaldavat muusikat, ja mis kõige tähtsam, tunda Viljandi pärimusmuusika festivali olemust. Olen juba väga kaua unistanud sellest osa võtta.
Laurita jaoks on tegu esimese külastusega, aga mis on teiste mõned varasemad elamused sealt?
Marion: Eelmise suve elamus oli Celia Roose läbiviidud Veljo Tormise “Laulusumm”, kus ta pani kogu pärimusmuusika aida täie rahvast laulma Tormise seatud eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste laule.
Vineta: Tahan ka mainida, kui õnnelik ma olen võimaluse üle esineda sellel festivalil, sest minu arvates on see parim pärimusmuusikafestival meie piirkonnas. Olen seal paar korda külastajana käinud ja väga nautinud festivali hubast, sõbralikku õhkkonda ja imelist muusikat.