PROLOOG
Kui 1993. aastal Arsise kelladeansambel alustas, oldi kaheteistkümnekesi ainsad käsikellade mängijad mitte ainult Eestis, vaid kogu Baltikumis ja Skandinaavias. Praegu on Arsisel mitu kontsertkoosseisu, kaks kelladekooli 200 õpilasega, kontserte on antud rohkem kui 1500 jagu, salvestatud 13 plaati, käidud kontserdireisidel pea kõikides maailmajagudes. Arsise käsutuses on üks maailma parimaid käsikellakogusid, mille valmistasid Malmarki kellatehase meistrid Ameerikas.
PRELÜÜD – kuidas kõik alguse sai Kui 1991. aastal viibis toonase Arsise kammerkoori dirigent Aivar Mäe enesetäiendamise eesmärgil Ameerika Ühendriikides, kuulis ta esimest korda käsikellade ansamblit mängimas. “See oli armumine esimesest silmapilgust,” tavatseb Aivar Mäe öelda, kui temaga kelladeansambli sünniloost juttu tuleb. “Ansambel, keda USA-s kuulsin, oli selline keskpärane nii oma mängutehnika kui repertuaari poolest, aga tol hetkel ma seda õieti ei märganudki, sest olin täielikult lummatud selle instrumendi häälest, kõlast ja väljanägemisest! Mul tekkis kohe ettekujutus ja visioon, milliseid suurepäraseid lugusid oleks nendega võimalik mängida!” Peatselt küpseski idee tuua need instrumendid Eestisse ja luua Arsise kelladeansambel!
Kaks aastat selgitustöid ja toetajate otsinguid mõlemal pool ookeani kandsid vilja, sest 1993. aastal saabusid kolm esimest oktavit käsikelli koos tolleaegse Ameerika käsikellamängijate gildi (AGEHR) esindajatega Eestisse. Katkend Arsise kroonikaraamatust: “4. oktoober 1993 – vast loodud käsikellade ansambli esimene proov (37 kella, 12 Arsise kammerkoori lauljat ja dirigent Aivar Mäe). Mitmele meie hulgast tähendas see esmakordset tutvumist kelladega üldse. Jõudsime läbida tormilises tempos olulisemad põhitõed, tutvusime ingliskeelse spetsiifilise terminoloogiaga. Eriti raskeks osutus ühel ja samal ajahetkel kella lüüa! Esimene ülesastumine – 22. november 1993, Mustpeade maja.“ Algus oli tehtud.
VARIATSIOONID peateemal
Mõnda aega tegutsesid Arsise kammerkoor ja kelladeansambel paralleelselt. Palju tuure, kontserte ja esinemisi tehti ühiselt. 1997. aasta kevadel aga võeti vastu otsus kammerkoori tegevus lõpetada ja liikuda edasi vaid kelladeansamblina, et saaks sajaprotsendiliselt pühenduda käsikellade muusika arendamisele ja populariseerimisele Eestis ning mujal.
Kontserdireisid, festivalid, tunnustused
Arsise kelladeansamblid on esinemas käinud maailma kõige erinevamais paigus: Lõuna-Aafrikas, Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal, Hispaanias, Inglismaal, Iirimaal, Rootsis, Norras, Soomes, Venemaal, Belgias, Lätis, Leedus, Portugalis, Poolas, Hollandis, Hiinas, Hongkongis, Liibanonis, Iisraelis, Slovakkias, Maltal. Korduvalt on käidud tuuridel Kanadas ja Ameerikas. Osaletud on paljudel mainekatel klassikalise ja maailmamuusika festivalidel, näiteks Saksamaal (Rudolstadt, Schleswig-Holstein), Kanadas (Ottawa, Hautes-Laurentides), Poolas (“Probaltika” festival), Soomes (“Luosto Classic”), Hiinas (Balti muusika festival), Iisraelis (“MustonenFest”) jm. Käsikellamuusika festivalidel USA-s on Arsise ansamblid olnud palju kordi peaesineja rollis ja dirigent Aivar Mäe läbi viinud käsikellamängu töötube. Arsise korraldusel on rahvusvaheline käsikellamuusika festival aset leidnud ka Eestis, kus andsid kontserte selle ala tuntud korüfeed USA-st ja Jaapanist ning kelladeansamblid Soomest, Inglismaalt, Lätist ja mujaltki.
Kui klassikaliste muusikainstrumentide mängijatele mõeldud konkursid on maailmas tavapärased, siis käsikellade ansambleid leiab sellistelt võistumängimistelt harva, kuna tegu pole traditsioonilise pilliga klassikalise muusika mõistes. Arsise ansamblid on siiski osa võtnud erinevatest konkurssidest ja toonud koju mitmed auhinnad: näiteks grand prix ja esikoht ansamblite kategoorias Eisteddfodi muusikafestivalilt Lõuna-Aafrikas; esikoht instrumentaalmuusika kategoorias ja festivali kõrgeima punktisumma grand prix Bratislava muusikakonkursilt Slovakkias, kus ansambli dirigent Aivar Mäe pälvis ka eripreemia dirigeerimise eest; esikoht ansamblite kategoorias Kreeka veebikonkursil.
Üks erilisemaid ülesastumisi oli Arsise kelladeansamblil Eesti muusikakultuuri esindajana Hispaanias Madridi kuninglikus palees, kus kellamängu tulid lähemalt uudistama ka kuningas Juan Carlos I ja kuninganna Sofia. Kui mainitud kontsert toimus seoses Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõrgetasemelise visiidiga, siis vähem tähtsad pole esinemised väikestes kultuuri- või rahvamajades Eestimaa erinevais paigus. Meeldejäävaid ülesastumisi kaasa elava ja südamliku publikuga on Arsise kontserdiajalukku jäänud väga palju!
Koostööpartnerid
Arsise ansamblitel on olnud au ja rõõm mitmetel festivalidel esineda koos paljude Eesti tuntud muusikakollektiivide ja interpreetidega, samuti mitmete välisartistidega: ERSO, Eesti Rahvusmeeskoor, rahvusooper Estonia poistekoor, ooperisolistid Rauno Elp, Kristel Pärtna, Oliver Kuusik, Heldur Harry Põlda, kontratenor Ivo Posti, organistid Kristel Aer ja Anna Humal, poplaulja Mikk Mäe, välismaistest artistidest kitarrivirtuoos Rémi Boucher Kanadast, Sinfonietta Rīga, Toruńi kammerorkester, Camerata Jerusalem, Gotlandi puhkpilliorkester jt. Koostööprojektide puhul on Arsise ansamblite ees seisnud sellised dirigendid nagu Kristjan Järvi, Tõnu Kaljuste, Risto Joost, Mikk Üleoja, Andres Mustonen.
Viimaste aastate üks suurimaid Arsise korraldatud muusikaprojekte “Pähklipureja” tõi ühisele lavale kokku Arsise kelladeansamblid ja Eesti rahvusballeti solistid. Kontsertetendusel sai näha ja kuulda virtuoosseid tantsu- ja instrumentaalnumbreid Tšaikovski balletist “Pähklipureja” balletitantsijate Ketlin Oja, Ali Urata, Marcus Nilsoni, Seili Loorits-Kämbre, Heidi Kopti ja Arsise ansamblite esituses. Siinkohal tuleb ära mainida, et 2019. aastal sama projekti raames oli meil võimalus lava jagada rahvusballeti tolleaegsete esisolistide Marika Muiste ja Anatoli Arhangelskiga.
Lisaks suurepärastele muusikutele, orkestritele, tantsijatele on Arsise ansamblitel 30 aasta jooksul olnud võimalus koostööd teha erinevate eesti heliloojate ja autoritega. Oleme tellinud teoseid sellistelt heliloojatelt nagu René Eespere, Peeter Vähi, Tõnu Kõrvits, Alisson Kruusmaa, Mart Jaanson, Olav Ehala. Arsise kelladeansamblil on olnud au kohtuda ka Arvo Pärdiga, kui võtsime repertuaari maestro teose “Spiegel im Spiegel”. Arvo Pärdi soov oli näha ja kuulda teose esinemiskõlbulikuks saamise protsessi Arsise proovisessioonidel ning nii õnnestus meil saada näpunäiteid ja soovitusi otse maestrolt endalt.
Väga viljakas on olnud koostöö nimetatud heliloojatest Tõnu Kõrvitsaga, kes on Arsisele kirjutanud originaalloomingut, kuid teinud ka 16 eesti rahvalaulu põhjal imeilusad seaded käsikelladele. Kindlasti tasub välja tuua ka pikaajalise sõpruse helilooja Peeter Vähiga, kes on Arsisele loonud mitu suurteost (“Käsikellade sümfoonia” sümfooniaorkestrile ja käsikellade ansamblile, “Pronksi peegeldused” käsikelladele ja tornikelladele) ja olnud enamiku Arsise CD-plaatide produtsent. Samuti on Peeter Vähi koos Estonian Record Productioni tiimiga aidanud kaasa Arsise kontsertide toimumisele nii kodu- kui välismaal, sealhulgas “Klaaspärlimängu” festivalil.
Käsikellade muusika salvestamine on muide täiesti omaette teadus. Seda on kõik arsislased, kes 13 CD valmimise juures on viibinud, saanud tõdeda oma silma ja kõrvaga. Siinkohal müts maha kõikide helirežissööride ees, eriti suure kummarduse teeme aga Tanel Klesmentile, kelle terav kõrv on mitmete Arsise helikandjate parima võimaliku versiooni taga.
Kontsertide, esinemiste ja tuuride ladusa toimimise eelduseks on hea koostöö korraldajatega. Arsise 30-aastane järjepidev kontserttegevus on võimaldanud luua ulatusliku kontaktvõrgustiku üle maailma. Näiteks koostöö Läti ja Leedu suurimate kontserdiorganisatsioonidega (Latvijas Koncerti, Lietuvos nacionalinė filharmonija) on omandanud juba pikaajalise traditsiooni mõõtme. Arsise jõulukontserdi Tallinnas esimesel jõulupühal aga võib ilmselt Eesti Guinnessi rekordi vääriliseks nimetada, sest mainitud sündmus on toimunud 27 aastat järjest samal kuupäeval ning ajal – 25. detsembril kell 12!
Arsise kelladekool
Kontserttegevuse kõrval on Arsisel teinegi oluline tegevusharu – huvikoolitus, mida pakub Arsise kelladekool Tallinnas ja Tartus. Siinkohal heidame pilgu tagasi minevikku. Esimene laste kelladeansambel loodi 1996. aastal, kui dirigent Aivar Mäe kutsus kokku Arsise kammerkoori lauljate lapsed, et õppida selgeks paar lugu ja teha üllatus koori jõulukontserdil. Sellest väikesest etteastest kasvas välja Arsise laste ansambli kuueaastane koostöö. “Kui nägime, kuidas meie oma lastel läksid silmad särama, tuli idee – miks mitte luua kelladekool!” sõnab Aivar Mäe, kui küsida temalt kelladekooli alguse kohta.
Tallinnas avas kelladekool oma uksed 1999. aastal ja Tartus kaks aastat hiljem. Kooli õppekava ja -korralduse pani kokku tiim, mis moodustati Arsise kammerkoori lauljatest, kel oli vastav muusikaline eri- või kõrgharidus. Tolleaegsest meeskonnast toimetavad kaks liiget Arsise kelladekoolis veel tänagi – kellade ansamblimängu ja solfedžo õpetaja Lemme-Liis Elp ning tegevjuhataja Tiina Boucher. Järgmisel aastal oma 25. aastapäeva tähistav Arsise kelladekool on täiesti omaette nähtus, sest sellist kooli mujal maailmas ei ole. Kelladekoolis õpitakse muusikat läbi käsikellade mängu, mis lisaks muusikalistele oskustele õpetab lastele koostöövalmidust ja üksteisega arvestamist ning aitab kaasa enesekindluse ja empaatia arengule. Kuna käsikellade mäng võimaldab koosmängu alustada juba esimestes tundides, on ka edusammud kiired tulema. Lisaks käsikellade ansamblimängule on kooli programmis solfedžo ja klaveritunnid.
Kelladekoolist on välja kasvanud mitmed Arsise noorte kontsertkoosseisud, kes Aivar Mäe juhtimisel Tallinnas ja Mari Toominga dirigeerimisel Tartus oma kellamänguoskusi edasi arendavad. Huvitav tõik on seegi, et lisaks kauaaegsetele sõprussuhetele on nii mõnigi arsislane leidnud oma eluarmastuse kelladeansamblist, pannes “kellad ühte kappi”.
REPRIIS
Arsise kelladeansambel sai alguse ühe mehe unistusest. 1993. aasta oktoobris ei osanud keegi aimata, sealhulgas Aivar Mäe ise, et kolmkümmend aastat hiljem on Arsisest saanud kvaliteetne bränd oma eristuva loo ja usaldusväärse sisuga, mille on loonud pühendunud ja motiveeritud inimesed – Arsise kelladeansamblite mängijad ja mänedžmendi liikmed, kelladekooli õpilased, lapsevanemad, õpetajad ning juhtkond, samuti Arsise lojaalne publik.
Kui küsida Arsise pikaaegsetelt liikmetelt, mis neid käsikellade mängu juures enim võlub, siis näiteks ansambli algkoosseisust tänaseni käsikelli mängiv Marge Saarela on öelnud: “Lisaks headele emotsioonidele, mida käsikellade mäng pakub, on need ühised mälestused, mis hoiavad ja toidavad sind elu lõpuni!”
Aivar Mäe, praegune Arsise kunstiline juht, dirigent ja kellamängija on veendunud, et käsikellade mäng kui unikaalne interpretatsioonikunst on rikastanud ja mitmekesistanud Eesti muusikakultuuri ning Arsise kelladeansamblil on olnud selles väga suur roll.
Kolmkümmend aastat ühe kollektiivi elus on pikk aeg. Selle verstaposti tähistati 15. oktoobril Kultuurikatlas! Infot leiab Arsise kodulehelt www.arsis.ee.
