Ilmunud on Alo Ritsingu autoriplaat. Alo Ritsing on oma üheksanda elukümnendi teist poolt astuv teenekas tartlane, koorijuht ja helilooja, tuntud eelkõige meeskoorilaulu eestvedajana – aastakümneid olid sünonüümid Alo ja Tartu akadeemiline meeskoor (kes ei oleks kuulnud nende “Sass, röövime õige laeva”-laulu), aga ta on sügavad jäljed jätnud ka meie laulupeoliikumisse (sh “Gaudeamuse”-traditsiooni), astudes muu hulgas üles ka viimatisel – juubelilaulupeol.
Siinse autoriplaadi taga on eelkõige Viljandimaa kammerkoor ja selle dirigent Kadi Ritsing, kes, nagu nimestki võib arvata, on ilmselt Alo sugulane, ehk lausa noorem tütar. Veel on helikandjal Viljandimaa meeskoor Sakala ja Tartu keelpillikvartett, kuid peategelane on vaieldamatult kammerkoor, kelle hea tase on saanud tunnustatud B-katekooria esikohaga 2020. aasta kammerkooride festivalil (ja varem, 2016. aastal kooriühingu aasta koori tiitli). Viljandlaste Koori kõla on siingi klaar ja häälerühmiti ilusasti tasakaalus, ehkki mehi-naisi pole kaugeltki võrdselt. Keerulisem on lugu Sakala meeskooriga, kelle tenorite puudus tõesti kõrva hakkab, aga nende kanda on ka üksnes kolm numbrit 16-st.
Siinne kava oli plaanis ette kanda mullu sügisel, “peasüüdlase” 85 aasta juubelil, mis aga samuti ühena paljudest sündmustest nüüd siis kevadesse kandus. Õnneks ei seganud pandeemiahüsteeria salvestada; helid on üles võetud Viljandi Jaani kirikus.
Aga milline ta siis on, see Alo Ritsingu heliloome? Selgesti traditsiooniline, eesti harrastukooride võimeid arvestav; luuletajast autorina ka hästi tekstitundlik ja tugevasti kreenis poeetilise ja lüürilise poole; võimalike allusioonidega oma lähedastele; ei puudu ka huumor; läbivalt tonaalne, kus aga hääled iseseisvad ja tihtipeale nt kaanoni vmt polüfoonilise võtte abil omajooneliseks kujundatud; võimalike eeskujudena hakkas meeles mõluma Cyrillus Kreek ja nii kui see mõte oli pähe sugenenud, jõudis järg lauluni “Maga, memme marjuke”, mis ulatab Kreegi “Matsikese”-laulule usaldava käe. Ja ehkki kunagise tšellistina on Alo kirjutanud ka keelpillikvartette, on siinsesse kavva valitud neli osa ikkagi koorilaulu-juurelisest tsüklist “11 laulu keelpillikvartetile” – ilmselt kava ühtluse, sobivuse pärast. Kokkuvõttes pisike ülevaade ühe koorimuusikale pühendunud inimese loomingust – vanim laul on aastast 1981 (“Su lähedus”), uusim aastast 2019 (“Lassele, kullakesele”), keelpillikvartetiseaded veelgi vastsemad – aastast 2020. Jaksu ja tahet edasi heliseda!