Mis ootab ees ERSO uuel hooajal?
ERSO hooaega kokku pannes oli meil muidugi esimene küsimus, kuidas praegusel pandeemiajärgsel perioodil kontserdielu üldse kulgema hakkab. Soome orkestrid kuulutasid näiteks hooaja välja vähendatud mahus ja ainult oktoobrini. Mõnes riigis on hooaeg ehitatud üles ainult oma dirigentidele ja solistidele. Paljud orkestrid üle maailma peavad kahjuks hooaja üldse ära jätma.
Meie oleme praegu siiski optimistlikud ja panime kava välja. Kevadisel karantiiniajal olime mobiilsed ja leidsime eri lahendusi. Nüüd on samuti igaks juhuks tagavaravariandid olemas. Mängime näiteks ainult poole orkestriga või – nagu teevad ka mõned Soomes orkestrid – kaks nädalat ühe, kaks nädalat teise koosseisuga. Kui vaja, asendame külalissolistid ja dirigendid oma muusikutega. Meil on nüüd ka korduvalt kasutusel olnud ja testitud ERSO TV, millega saame vajaduse korral kontserdid online’i üle viia.
Hetkel on ERSOl plaanis koguni paar välisesinemist, mida ei ole veel ära öeldud – kõigepealt kontserdid jaanuaris Inglismaal, kus oleksime esimene külalisorkester pärast koroonapandeemiat, ning Salzburgis.
Millised on saabuva hooaja oodatavad kõrgpunktid?
Mitmed meie kontserdid on seotud käimasoleva Beethoveni juubeliaastaga. Plaanis on ka Beethoveni ooperi “Fidelio" esmaversiooni "Leonore” kontsertettekanne, samuti 9. sümfoonia.
Eelmistel hooaegadel oli menukas sari “Klaverikontsert”, sel hooajal tuleb aga sari “Viiulikontsert”. Saame kuulda mitmeid väga huvitavaid viiuldajaid. Hooaja avakontserdil mängib Sergei Hatšatrjan, kunagine Sibeliuse konkursi võitja. Siis meie oma tippviiuldaja Anna-Liisa Bezrodny ning jaanuaris noor täht Daniel Lozakovich – imelapsena alustanud, nüüd juba väga küps muusik. Samuti soleerib sarjas viimase Tšaikovski konkursi võitja, Eesti publikule juba tuttav Sergei Dogadin. Kuulsatest keelpillisolistidest tuleb ERSO ette veel briti tipptšellist Steven Isserlis. Oktoobrisse on planeeritud kontsert “Järvi ja Matsujev”. Selle Venemaa esipianisti kavas on kolm Tšaikovski klaverikontserti. Vähe teatud Tšaikovski 3. klaverikontserti on nüüd Venemaal hakatud aina rohkem taaselustama ja mängima. Algselt oli plaan minna Matsujeviga ka Moskvasse, kuid sellele pani viiruseepideemia omad piirid.
Siis on meil kavas kontsert “Järvi ja Rubinstein”, kus Rubinsteini 2. klaverikontserdis soleerib Anna Šelest. Temaga on Neeme Järvil kavas ka plaadistada Rubinsteini kõik neli klaverikontserti. Pianistidest tuleb ERSO ette veel 2016. aastal Tallinna rahvusvahelise pianistide konkursi võitja Anna Szalucka, kes pälvis toona ka ERSO eriauhinna. Nüüd soleerib ta ERSO ees Manuel de Falla teoses “Ööd Hispaania aedades”. Heameel on, et taas astub ERSO ette Ivari Ilja. Tema eelmine kontsert, kus ta mängis Tšaikovski 1. klaverikontserti, oli erakordselt menukas. Seekord toob Ilja ettekandele Chopini 2. klaverikontserdi.
Külalisdirigentidest on hooaega planeeritud mitmed ERSO lemmikud, kellega viimastel aastatel on koostöö hästi sujunud: Nikolai Aleksejev, Jun Märkl, Joseph Swensen, Bas Wiegers ja Giordano Bellincampi. Välisdirigentide puhul peame oluliseks, et nad ERSOga ka nädalase perioodi jooksul head tööd teeks ja ei tuleks ainult ühte reakontserti andma. Nimetatud dirigendid on ERSOga väga hästi töötanud ja orkestrit edasi arendanud.
ERSO andis hiljaaegu teada ka oma uue maja projektist.
Kui riigikogu kultuurikomisjoni avati ideepakkumiste voor uutele kultuuriehitistele, mille ehitamist või renoveerimist toetab järgnevatel aastatel kultuurkapital, andsime sinna ka oma ideeprojekti “Heliorg”. Selleks on kaasaegne kontserdimaja, mis saaks koduks ERSOle ja Eesti Filharmoonia Kammerkoorile. Eesti Filharmoonia Kammerkoori töö- ja proovitingimused ei ole praegu kiita ning samuti ei ole ERSOl oma profiilile kõige sobivamat kodu, mis oleks hädavajalik orkestri arenguks. Välisturneed on näidanud, et ERSOl on omadusi, mis Estonia kontserdisaali tingimustes isegi välja ei kosta, nagu näiteks keelpillirühma ühtne, paindlik kõlapilt, mida on välisarvustustes mitmel korral esile toodud.
Meie lahendus maja osas on võimalikult multifunktsionaalne ja linnarahvale avatud keskus, nagu seda on näiteks Londoni South Bank Center, kust on põhjust kogu aeg läbi astuda. Kaubanduskeskuste tõmbejõu vastukaaluks võiks olla just selline kultuurikeskkond, kuhu inimesed tahaks igal ajal tulla, ka suvel, kui kontserdimajad on puhkuse tõttu suletud.
Asukoha osas on esimene eelistus planeerida hoone Harju orgu, kus praegu asub parkimisplats ja kus varem olid tenniseväljakud. Praegu on see väga perspektiivne piirkond täielikus alakasutuses. Vanalinn on muutunud liiga turistide piirkonnaks, aga nii oleks võimalik ka vanalinna rohkem reaalset elu tuua. Samuti kujuneks keskus kindlasti põnevaks paigaks turistidele, kus saaks eksponeerida eesti muusika edulugu ning muidugi koht, kuhu saaks mugavalt kontserti kuulama tulla.