9. veebruaril suri 84-aastaselt pärast pikaajalist haigust itaalia ooperitäht Mirella Freni (27. II 1935 – 9. II 2020). Freni sündis Põhja-Itaalias Modena linnas 1935. aastal ning oli Luciano Pavarotti lapsepõlvesõber. Armsaks teadmiseks on ka see, et kahel tulevasel ooperilauljal oli sama amm. Mirella Freni karjäär kestis viis aastakümmet ning eriti säras ta sellistes ooperites nagu Puccini “Boheem” ja Verdi “Othello”. 12-aastaselt osales Freni laulukonkursil, esitades Puccini aariat “Un bel dì”, mis tõi talle ka võidu, ent žüriiliige, kuulus tenor Beniamino Gigli soovitas tal oma lauljateed rahulikult ja tasakaalukalt käia ning seda soovitust järgis Freni kogu oma karjääri vältel.
Freni ooperidebüüt oli 20-aastasena Modenas, lauldes Micaëlat Bizet’ “Carmenis” – sellest sai üks olulisi rolle tema muusikuteel. 1958. aastal võitis ta Viotti-nimelise lauljate konkursi ja sealt algas tema rahvusvaheline karjäär. Freni on laulnud maailma suurimates ooperimajades nagu La Scala, Viini riigiooper, Londoni Covent Garden, New Yorgi Metropolitan Opera jpt. Temaga armastas koostööd teha ka eelmise sajandi üks kuulsamaid dirigente Herbert von Karajan. Freni lõpetas ooperilavadel laulmise 2005. aastal Tšaikovski “Orléansi neitsiga” Washingtoni riiklikus ooperis, mängides nimitegelast 70-aastasena. Freni tähtsamateks rollideks läbi aja olid Mimi (Puccini “Boheem”), Cio-cio-san (Puccini “Madame Butterfly”) ja Susanna (Mozarti “Figaro pulm”).
Oma karjääri vältel jäi tema hääl sobilikuks selliste õhulisemate sopranirollide jaoks nagu Adina (“Armujook”) ja Nanetta (“Falstaff”), millega ta debüteeris nii Covent Gardenis (1961) kui ka La Scalas (1963). 1965. aastal astus Freni esmakordselt üles New Yorgi Metropolitan Opera laval Mimí rollis, lauldes seal hiljem ka selliseid rolle nagu Liù (“Turandot”), Marguerite (“Faust”) ja Juliette (“Romeo ja Julia”). Oma vokaalkunsti salvestas Freni EMI, RCA, Decca, Philipsi ja Deutsche Grammophoni plaadifirmadele.