See on kolmas väljaanne “Aitäh”-plaatide sarjast, mille eestvedaja-ellukutsuja on lauljatar Ivi Rausi. Varem on ilmunud tribuutalbumid Valter Ojakääru ja Kustas Kikerpuu lauludega. Värske plaat on neist kolmest kõige vaheldusrikkam, enim tähelepanu teritavate muusikaliste otsimiste ja leidmistega. Ehkki kõik kolm on klassikud, on Naissoo neist ka Eesti muusikasse kõige suurema panuse andnud ja sügavama jälje jätnud. Plaadil on oluline roll arranžeeringutel, värskete harmooniliste, kõlaliste, meetriliste ja seadeliste lahenduste otsimisel. Meeleolulist vaheldust on tõepoolest palju. Avalugu “Märtsis algas mai” kasutab vabaimprot ja elektroonikat, meeliskleva “Unistaja metsateel” intro ja kohatised saatefaktuurid toovad meelde Pat Metheny. Laulu “Must mees” kannab soul-jazzilik gruuv, solistiks Laura Põldvere, kes teeb siin veidi Marju Kuuti (sama tunne tekib lõpuloos “Sügisromanss”). Laura lauldud loo “Taevas kõliseb tähti” mootoriks on erakordselt võimsa “minekuga” saatebänd. Põldvere mõjub mulle paraku muusikalise kameeleonina, seda kinnitab see kalkuleeriv ja sisutu edetabelipop, mida ta “põhitööna” esitab. Õnneks on solistina suures ülekaalus Rausi esitatud lood, mis moodustavad kauni pärlikee: vaid Ara Yaralyani bassi saatel esitatud “Meditatsioon”, mille alguses lahti harutatud harmoonia hakkab laulu edenedes klaaruma ja lugu “koju” tüürima; hea svingiga “Ühe suve muinaslood”; “kohustusliku” bossanoovana pretensioonitu, helemeelne “Iial ei muutu võõraks me” ja resigneerunult meeleolu värviv “Su aknast näen”. “Päeva lõpp” algab delikaatse gruuviga, kasvades siis sirgjooneliseks rockilooks (taas uus arranžeerimisvõte, ehkki minu meelest seekord mitte kõige õnnestunum).
Saateansambel saab täispunktid. Raun Juurikas klahvpillidel, Jaan Jaanson kitarril, Ara Yaralyan ja Peedu Kass kordamööda bassil ning Ahto Abner koovad võluvaiba, millel lauljatel ja Naissoo lauludel on lust hea hooga lennata.