8. oktoobril 2019 avati Eesti muusika- ja teatriakadeemias XX sajandi teise poole ühe olulisema ooperilavastaja, prof dr h.c. Joachim Herzi (1924–2010) tuba. Sündmus sai teoks kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli rahvusvahelise seminari “Opera as Imagination and Realization” raames.
Joachim Herz. FOTO ERAKOGUST
Joachim Herz sõlmis 1998. aastal lepingu tollase Eesti muusikaakadeemia ja Berliini kunstide akadeemia arhiiviga, mille kohaselt viimane sai Herzi rikkalikud arhiivimaterjalid, meie muusikaakadeemia aga lavastaja mahuka raamatu- ja heliplaadikogu. Meenutagem, et Berliini kunstide akadeemiasse (s.o teaduste akadeemia paralleelasutus loomevallas) valitakse väljapaistvad loomeinimesed eeskätt saksa kultuuriruumist, aga ka rahvusvaheliselt. Leping nägi ette, et pärast Herzi surma organiseerib ja tasub kunstide akadeemia raamatu- ja heliplaadikogu pakkimise ja transpordi Tallinnasse, muusikaakadeemia aga tagab nende varade kataloogimise ja säilitamise tervikliku kollektsioonina.
Joachim Herz oli läinud sajandi teise poole üks olulisemaid muusikateatri režii uuendajaid ja mõtestajaid. Teed rajavad olid ta Wagneri, R. Straussi, aga ka Händeli ja nüüdisooperite tõlgendused. Tema loomepärandis on 60 ooperit, mida ta lavastas enam kui 120 korral maailma eri paigus nagu Dresden, Berliin, Leipzig, Hamburg, Moskva, Viin, Köln, Buenos Aires, London, Zürich, München, Brno, Praha, Gent, Pariis, Varssavi, Brüssel, Stockholm, Helsingi. Herzi esimene rahvusvaheline edu saabus juba 1959. aastal, kui Berliini koomiline ooper gastroleeris Pariisis ja näitas seal ka tema lavastatud Britteni ooperit “Albert Herring”. Suurt tähelepanu ja poleemikat äratas Herzi esimene Wagneri lavastus “Nürnbergi meisterlauljad”, millega 1960. aastal avati Leipzigi uus ooperimaja. Seal jõudis lavale ka tema legendaarne tõlgendus Wagneri tetraloogiast “Nibelungi sõrmus” (1973–1975). Samuti oli Herz üks esimesi, kes pöördus tagasi Puccini “Madama Butterfly” algversiooni juurde (mis oli 1904. aasta veebruaris teatavasti olnud suur läbikukkumine) ja kombineeris seda hilisemate redaktsioonidega. Tema “Butterfly” tõlgendus oli Cardiffis Walesi rahvusooperi kavas veel hiljaaegu, 2017. aastal. Tänu Arne Mikule tekkisid Herzil tihedad sidemed Eestiga, ta käis siin nii meistriklasse juhendamas kui ka loenguid pidamas. 1997. aastal lavastas ta Vanemuise teatris Händeli ooperi “Xerxes”. Pärast professori surma ilmus Saksamaal kolmeköiteline kogumik tema artiklitega “Oper mit Herz: Das Musiktheater des Joachim Herz”, mille üks toimetajaid oli Herzi abikaasa ja EMTA professor Kristel Pappel.
Herzi pärand saabus Tallinnasse 2011. aasta 5. mail 258 kastis. Paarikümnele neist leiti kohe koht raamatukogus ja neid sai töötlema hakata. Ülejäänud materjale hoiustati esialgu Kivimäel, akadeemia ühiselamus. Kui sama aasta septembris alustas tööd Eesti kunstiakadeemia ja EMTA tudengitele teenust pakkuv Muusa Majutus, asutati seal esimene nn Herzi tuba, kus sai väärtuslikku kogu kastides hoida, aga mitte kasutada. Kaheksa aasta jooksul toodi Kuhlbarsi tänavalt EMTA-sse töötlemiseks just nii palju teavikuid, kui neid oli võimalik mahutada meie juba ammu kitsaks jäänud riiulitele. Sündmused hakkasid soodsas suunas arenema tänavu jaanuaris, kui EMTA juurdeehituse avamist ette valmistades leiti vanas majaosas Herzi pärandile sobiv koht. Eriti õnneliku kokkusattumusena asub ruum muusikateaduse, interpretatsiooni- ja muusikapedagoogika ning kultuurikorralduse osakonna (peakoordinaator Eerik Jõks) õppetiivas, mis tähendab, et Herzi toas saab pidada ka seminare ja töötube – täpselt nii, nagu professor oli seda soovinud.
EMTA-le annetatud Herzi kogu suurus on umbes 7500 eksemplari. See on suurim ja märkimisväärseim annetus meie raamatukogu ajaloos. Täielikult on kataloogitud 545 nooti, 1135 vinüülplaati ja 1139 CD-d, mis on ka e-kataloogi ESTER vahendusel leitavad. Kataloogitud raamatuid on hetkel 3800, kuid see arv kasvab veel. Praeguse seisuga on umbes kolmveerand töödeldud materjalidest (4930 teavikut ehk 76%) ainueksemplarid Eestis, ent siingi saab öelda lõpliku arvu siis, kui kõik raamatud on arvele võetud, liigitatud, märksõnastatud ja kataloogitud.
Herzi nootidest moodustavad mõistagi suurema osa lavateoste klaviirid ja partituurid. Kollektsioonis leidub soliidses koguses ka klaveri- ja kammermuusikat. Siinkohal tuleb toonitada, et lavastaja armastas ka ise kõrge vanuseni klaveril musitseerida. Kaaluka aktsendi annavad noodiriiulis heliloojate kogutud teosed: Johann Sebastian Bach (71 köidet), Hector Berlioz (4 köidet) ja Wolfgang Amadeus Mozart (115 köidet).
Heliplaatidel leidub salvestisi varajasest muusikast jazzini. Professori üks eelistusi näis olevat David Munrow ja tema The Early Music Consort of London, kelle heliülesvõtteid on üle kümne. Põnevad on ka portugali barokk- ja varaklassitsistlikud heliloojad Carlos de Seixas, João de Sousa Carvalho, João Pedro Almeida Mota, Duarte Lôbo, Manuel Cardoso ja Manuel Machado, kelle muusikat siinmail just ülearu sageli ei esitata. Enesestmõistetavalt leidub plaatidel palju oopereid, näiteks Bergi “Lulu” viies, Mozarti “Don Giovanni”, Wagneri “Parsifal” ja Weberi “Nõidkütt” neljas, Bizet’ “Carmen” kolmes erinevas ettekandes jne.
Kristel Pappel tänamas Berliini kunstide akadeemia arhiivi teatriosakonna juhataja Stephan Dörschelit. FOTOD RASMUS KOOSKORA
Joachim Herzi annetuse kõige suurema osa moodustavad raamatud. Trükiste väljaandmisaastad jäävad 1799. ja 2010. aasta vahele. Vanima, Londonis üllitatud raamatu kaante vahel on Händeli oratooriumide ja vaimulike teoste libretod koos helilooja põhjaliku elulooga. Lavastaja surma-aastal on ilmunud mitu Wagneri ja Mozarti monograafiat. Professori huviorbiidis on olnud saksa muusikateater, eriti just Berliini ja Müncheni koolkond. Klassikalisest saksa muusikateooriast ja -ajaloost saab nimetada Hugo Riemanni harmoonia ja orkestratsiooni käsiraamatuid ning Arnold Scheringi, Friedrich Blume, Hans Joachim Moseri ja teiste muusikateadlaste kirjutisi. Muusika valdkonnas köidavad tähelepanu veel Wagneri, Mozarti, Verdi, Straussi ja Bergi arvukad süvakäsitlused.
Herzi kauaaegsest kunstihuvist annab tunnistust tohutu kunstiraamatute kollektsioon. Teda köitis kunst kogu oma ajalises ulatuses, koopamaalingutest ja vanadest kultuuridest kuni nüüdisajani. Kunstiraamatud täidavad Herzi toa riiulitest üle poole. Samuti väärib tähelepanu märkimisväärne hulk raamatuid loodusest ja loomadest. Lavastaja tundis suurt huvi loomade käitumise vastu ja on teada – nagu ta ise oma juhtivatele positsioonidele vihjates armastas öelda – kui temast ei oleks saanud ooperidirektorit, oleks ta meelsasti töötanud loomaaia direktorina.
Kuna e-kataloogis ESTER avatakse teaviku sisu märksõnade kaudu, siis järgnev kaootiline valik annab ehk aimu valdkondadest (lisaks muusikale ja teatrile), mida katab Herzi raamatukogu: maalikunst, skulptuur, arhitektuur, fotokunst, filosoofia, teoloogia, anarhism, ajalugu, bioloogia, etoloogia, füsioloogia, kliimavööndid, kulturoloogia, kultuurisotsioloogia, ühiskond, sotsiaalfilosoofia, sotsiaalteadused, spordisotsioloogia, holism, süsteemide dünaamika, kosmoloogia, universum, ökoloogia, keeleteadus, keelefilosoofia, kirjandusajalugu, antiikaeg, Vana-Kreeka, Vana-Rooma, mütoloogia, roomakatoliku kirik, paavstid, kognitiivne lingvistika, semantika, semiootika jpm.
Tänu ESTER-ile kasutatakse Herzi kogu teavikuid juba ammu ja nüüd, seoses toa avamisega, intensiivistub see tegevus tõenäoliselt veelgi. Kuid nüüd lõpuks tuleb esile ka selle annetuse teine oluline aspekt. See kollektsioon ise on omaette uurimisobjekt. Herzi toas materjale (või ka virtuaalselt ESTER-it, aadressil ester.ee kirjutage kohaviida päringuväljale Herz.) sirvides saab mõelda, milliste põhimõtete järgi komplekteeris üks XX sajandil elanud erudiit oma isiklikku raamatukogu, kuidas ta luges raamatuid (servadele kirjutatud märkuste põhjal näeme, et ta ei olnud kirjutatu suhtes kunagi ükskõikne) ja millise süvenemisastmega ta seda kõike tegi. Jätkugu meil kõigil tarkust siit õppust võtta.