30. novembril suri 76-aastaselt dirigent Mariss Jansons, viimaste aastakümnete üks kõige tuntum ja hinnatum läti muusik maailmas. Südamega oli Jansonsil probleeme juba ammust ajast – 1996. aastal sai ta Oslos kontserdi ajal infarkti –, seetõttu esines ta viimastel aastatel harva ja pidi sageli kontserte ka ära jätma. Viimati astus Jansons dirigendipulti tänavu oktoobris pärast kuus kuud kestnud puhkust, juhatades Baieri Raadio sümfooniaorkestrit.
Jansons sündis 1943. aastal Riias tuntud dirigendi Arvīds Jansonsi ja Iraida Jansone peres. 1956. aastal kolis ta vanematega Leningradi, kus tema isa asus tööle filharmoonia dirigendina. Õpingud viisid ta Leningradi konservatooriumi, kus ta õppis viiulit, klaverit ja dirigeerimist. Konservatooriumi lõpetamise järel täiendas ta end Viinis Hans Swarowsky ja Salzburgis Herbert von Karajani juures. 1973. aastast juhatas ta juba orkestreid üle maailma ning 1985. aastal sai ta Leningradi filharmoonia sümfooniaorkestri peadirigendi assistendiks. Pärast võitu dirigentide konkursil Berliinis 1971. aastal tegi Herbert von Karajan Jansonsile pakkumise asuda tema assistendiks Berliini filharmoonikute juurde, kuid Nõukogude võimud keelasid selle ära. Aastatel 1979–2000 oli Jansons Oslo filharmoonikute peadirigent, viies selle orkestri oma ametiajal rahvusvahelisse tippu. 1997–2004 töötas Jansons Pittsburghi sümfooniaorkestri ning 2004–2015 Concertgebouw’ sümfooniaorkestri juures. 1999. aastal sai Jansonsist Briti kuningliku muusikaakadeemia auliige ning 2001. aastal Viini lauluühingu auliige. 2006. aastal pälvis Jansons Grammy auhinna parima orkestriesituse kategoorias Baieri Raadio sümfooniaorkestriga tehtud Šostakovitši 13. sümfoonia eest. Jansons oli Baieri Raadio sümfooniaorkestri peadirigent 2003. aastast kuni surmani ning selle orkestriga oli tal eriliselt soe side. Aastatel 2006, 2012 ja 2016 oli Jansons kuulsa Viini uusaastakontserdi dirigent, Viini filharmoonikuid dirigeeris ta enam kui sajal korral.
Jansons suri Peterburis oma kodus ja saadeti viimsele teekonnale 5. detsembril Peterburi filharmoonia suurest saalist, kus kõlas tema jaoks väga tähendusrikas teos, Mahleri 2. sümfoonia. Maestro mälestuseks korraldatakse pärast tema lahkumist mitmel pool kontserte, kus esinevad tema sõbrad ja tippmuusikud kogu maailmast.