96-aastasena suri Itaalia filmirežissöör ja teatrilavastaja Franco Zeffirelli, kelle suureks armastuseks läbi elu oli ooper. Oma intervjuus ajakirjale Gramophone (2005) jagas ta lapsepõlvemälestust Wagneri ooperist “Valküür”, mis oli selle armastuse sütitaja ja nii jõudis ta elu jooksul ikka ja jälle tagasi ooperite lavastamise juurde. Zeffirelli lavastused olid väga hinnatud. Näiteks Covent Gardenis lavale toodud “Tosca” püsis mängukavas kokku 40 aastat.
Zeffirelli tuntuimaks filmiks on 1968. aasta linateos “Romeo ja Julia”, mis oli nomineeritud neljale Oscarile. Film pälvis neist kaks – parima operaatoritöö ja kostüümidisaini eest. Zeffirelli tõi ekraanile mitmeid teisigi Shakespeare’i näidendeid. 1967. aastal ekraniseeris ta “Tõrksa taltsutuse”, kus peaosas Elizabeth Taylor. 1990. jõudis ekraanile ka režissööri tõlgendus “Hamletist”, kus nimiosades Mel Gibson ja Glenn Close. Zeffirelli ooperilavastajadebüüt oli 1954. aastal La Scalas, mil ta tõi lavale Rossini ooperi “Itaallanna Alžiiris”. Mainitud legendaarne “Tosca” lavastus Covent Gardenis jõudis publiku ette 1964. aastal, nimiosas Maria Callas, kelle talendi suur austaja Zeffirelli oli. 2002. aastal ekraniseeritud eluloolises filmis “Callas Forever” vaatab Zeffirelli tagasi nii Callase elule kui nende omavahelisele sõprusele. Zeffirelli tõi publiku ette 120 lavastust ja ekraniseeringut. Tema käekiri oli suurejooneline ja ülevoolav. Lavastustesse oli kaasatud tihti sadu inimesi ning tema lavastustes ja filmides osales palju tuntud lauljaid ja näitlejaid.