Laiahaardelise tegevusega helilooja-kontrabassist Mingo Rajandi arendab uuel plaadil oma loomingu seda haru, mis otsib muusikalisi vasteid luuleklassikale. Kolme kompositsiooniga, digitaalsel kujul avaldatud EP-plaadil haakub Rajandi dramaturgiline vaist õnnestunult William Butler Yeatsi, Kersti Merilaasi ja Agustín García Calvo tekstidega. Rajandi on astunud (pop)jazz laulude juurest pika sammu edasi ulatuslikemate kompositsioonideni, kus ta töötleb tundeid-teemasid põhjalikumalt, kasutades varasematest leidlikest laululahendustest palju mastaapsemat läbikomponeeritust ja laiema kaarega arenduslikkust. Loobutud on ka läbivast meetrumist, muusika hingab klassikalisele muusikale omaselt, löökpille kasutatakse vaid värvina, pillide värvipalettki on kirev: klarnet, flööt, keelpillid, vibrafon, elektrikitarr, klaver, vokaal (Kadri Voorand). Mõrkjalt magus-valusates impressionistlikes toonides ei tõuse esile mingi konkreetne stiilimõju, aeg-ajalt vilksatab Hispaania ja Ladina-Ameerika päritolu värve – üks Rajandile olulisi muusikalisi armastusi, mis väljendub silmapaistvalt tema Trio Maagi tegemistes. Albumil moodustub ühtne, isikupärane eleegiline stiilitervik, kus puuduvad neurasteenilised, lämmatavad tundepursked, kuid kus suure diapasooniga sööstude puudumisest hoolimata lõõmab väga palju tundeid ja mõtteid. Rikas, küpselt täiskasvanulik tundemaailm.