7. oktoobril toimus Mustpeade majas Tallinna Filharmoonia hooaja avakontsert. Peatselt oma 25. aastapäeva tähistav Tallinna Kammerorkester alustas kummardusega maestro Jaan Räätsale, esitades tema 2. kontserdi kammerorkestrile. Kui Räätsa esimene kontsert kammerorkestrile on omamoodi legendaarne teos, mis avas Eesti heliloojatele ukse laia maailma, siis teine on kahjuks teenimatult tähelepanuta jäänud. TKOle sobis see värske, elujõust pulbitsev, nooruslikku energiat ja hoogu täis tükk nagu rusikas silmaauku. Õhtu sissejuhatusena tekitas teos hetkega nii laval kui ka publiku seas hea, elevust tulvil meeleolu.
Meenutades dirigent Risto Joosti varasemaid kontserdikavu, jääb silma tema soov juhatada ikka neid klassikavaramu “kõige kõigemaid” helitöid. Seekord olid kavas Mozarti kahe vähem tuntud kontsertaaria Eesti esmaesitus ja Gustav Mahleri “Laul maast”, mida on sageli nimetatud tema suurimaks “sümfooniaks”.
Pean tunnistama, et mul ei jätku Mahleri ettekande kiitmiseks ülivõrdeid. See hilisromantiline teos on iseenesestki kaunis ja sisukas, aga nimetamatu miski, mille interpreedid materjalile lisasid, oli nii hingepuudutav, et tund möödus nagu üks lühike viiv. Kuueosalise tsükli ekstravertsemad ja maisemad osad esitab tenor, seekord Mati Turi, kes maalis oma uhke hääle ja näitlejatemperamendiga inimkonna head ja vead väga piltlikuks. Inimhinge rolli kehastanud metsosopran Kai Rüütel laulis abstraktsemaid ja mõtlikumaid tekste erilise pühendumuse ning sisendusjõuga, millest jäi eriti eredalt meelde finaal alapealkirjaga “Hüvastijätt”. Mahler kirjutas alati kammerorkestrist suuremale koosseisule, aga Tallinna Kammerorkester suutis ennast selle teosega suureks mängida ka väiksema kooseisuga seades. Braavo!
Kui Muusika oktoobrinumbris nentis Maarja Kindel, et ERSO avakontsert ei jätnud muljet sündmusest, millest keegi ei tahaks ilma jääda, siis Tallinna Filharmoonia hooaja avaüritus oli s ü n d m u s. Saal oli publikust tulvil, meeleolu ülev ja ovatsioonid kestvad. Kõik jäid kohale natuke kauemakski, sest pärast väikest banketti toimus jätkuüritus “Rääts-remix” – vabama õhkkonnaga pidu elektroonilise jämmi ja elamusliku valgusmänguga. Filharmoonia näitas ennast professionaalse, kaasaegse ja innovaatilisena ning pole kahtlustki, et ees ootab elamusrikas hooaeg.