Haapsalu vanamuusika festival 5.–9. juulil.
Suvel liiguvad muusikasündmused keskustest laiali üle Eesti. Kõik need suviselt kaunid linnad ja linnakesed loovad oma atmosfääri ja eripäraga muusikaga erilisi kombinatsioone. Ühele meie pikima traditsiooniga festivalile, Haapsalu vanamuusika festivalile annab lisamõõtme Eesti üks iidsemaid ja suuremaid pühakodasid, Haapsalu Toomkirik, kus tekib alati mingi ajast väljumise ja kõrgustest alla vaatamise tunne. Festivali kõrge taseme ja vaimsuse taga on selle kunstiline juht, üks meie erudeerituim varajase muusika tundjaid, muusikateadlane ja EMTA professor Toomas Siitan. Haapsalu vanamuusika festival on üks terviklikumalt komponeeritud muusikaüritusi, kuhu on aasta-aastalt hoolikalt valitud tipptasemel välisesinejaid koos meie oma vanamuusikutega, kelle pere üha kasvab. Seda enam on kahju, et ei olnud võimalik kuulata festivali tervikuna. Omad piirid seab ööbimiste-kohalesõitude võimalikkus või võimatus.
Festivali avakontserdi moto oli Bach ja reformatsioon. Tänavu möödub 500 aastat selle hiigelliikumise algusest. Mõistagi ei ole vägevamat ja auväärsemat seost reformatsiooni ideega muusikas kui Johann Sebastian Bach. Sel kontserdil kõlasid kantaat “Gott der Herr, ist Sonn und Schild”, missad in A ja in F, “Christe, du Lamm Gottes” ja motett “O Jesu Christ, meins Lebens Licht”. Esitajateks nagu mitmel varasemal korral vokaalansambel Studio Vocale ja Haapsalu festivali barokkorkester ning solistid Uku Joller ja kahe väga oodatu, Maria Valdmaa ja Iris Oja asemel, kes terviseprobleemide tõttu pidid loobuma – Marta Paklar ning Studio Vocale liikmed Annely Leinberg ja Marianne Pärna. Ettekandele tulnud teostes oli suur osa sopranisoolodel ja nii saigi publik tutvuda särava ja võimeka noore lauljanna Marta Paklariga, kes praegu õpib Saksamaal. Kontserti dirigeeris Toomas Siitan. Tema oskuslikul juhtimisel on ajastu instrumentidel mängivast Haapsalu festivali barokkorkestrist saanud Eesti üks täiuslikumaid sedalaadi kooslusi. Orkestri kontsertmeistri, erudeeritud barokkviiuldaja Meelis Orgse kõrval mängivad siin näiteks kogenud orkestrant Leena Laas, kelle suur armastus on ka vanamuusika, Soomes ennast barokkviiuli alal täiendanud Terje Männi, noor tšellist Johanna Randvere, keda armastus vanamuusika vastu viis õppima Sibeliuse akadeemiasse, Estonia teatri orkestrant Lisa Kawasaki, kes on saanud Saksamaal koolituse ka barokkflöödi mängijana ja mitmed teised muusikud. Napp silmapaistvatest lauljatest koosnev Studio Vocale esines koosseisus Marta Paklar, Annika Lõhmus, Elizabeth Paavel, Iris Oja, Annely Leinberg, Marianne Pärna, Uku Joller, Ott Kask, Kaarel Kukk, Kaido Janke, Kuldar Schüts ja – küllap annab tasemest aimu veel üks nimi selle ansambli koosseisust – Mati Turi. Kogu ettekanne oli tervikuna väga inspireeritud ja viimistletud.
7. juulil esines üks festivali suurejoonelistest külalistest, vokaalgrupp La Grande Chapelle Hispaaniast. Imeliste vokaalsete oskustega lauljad esitasid teose “Officium defunctorum”, mis oma sisult on hispaania kuningakoja ühe tollase liikme, lesk-keisrinna Maria surmamissa. Teose põhiosad on loonud hispaania baroki imelisimaid meistreid Tomás Luis de Victoria, teiste osade muusika pärineb Cristóbal de Moraleselt, Alonso Lobolt, Francisco Guerrerolt, Philippe Rogier’lt ja Palestrinalt. See kompositsioon sellises täiuslikus esituses oli vapustav kogemus hispaania tollasest vaimsusest talle omases majesteetlikkuses, raskuses, sügavas katolitsismis, surmaläheduses ja usutugevuses.
Samal päeval kuulsin ka üht meie huvitavamat vanamuusika kollektiivi, ansamblit Floridante. Ansambli põhikoosseisu moodustavad põnevad ja erudeeritud muusikuisiksused: barokkviiuldaja Meelis Orgse, kes on ka EMTA vanamuusikaosakonna õppejõud, õppinud Sibeliuse akadeemias ja Bremeni kunstide ülikoolis, klavessinist Saale Fischer, kelle haridustee oluliseks osaks on ka õpingud Saksamaal Trossingeni muusikakõrgkoolis ning praegu EMTA doktorantuuris, ning haruldast ja kaunist instrumenti teorbi mängiv Kristo Käo. Hilise algusega kontserdikohaks oli seekord merelähedane Haapsalu Jaani kirik, mille intiimne õhtusse hämarduv interjöör lisas kontserdile meeleolukust. Floridante esitas kauni kava hilisrenessansi heliloojatelt, nagu Andrea Gabrieli, Girolamo Frescobaldi, Francesco Rognoni jt. Meisterlikest ja artistlikest esitustest jäid veel eriliselt meeltesse Saale Fischeri esitatud Frescobaldi toccata ning Kristo Käo lausa müstiliselt kõlanud Giovanni Kapsbergeri “Toccata il arpeggiata”.
On kahju, et ei saanud nautida festivali teisi olulisi sündmusi, nagu Imbi Tarumi kava Bachi “Goldbergi variatsioonidega”, lõppkontserti, kus esines taas festivali orkester Collegium Vocalega Toomas Siitani juhatusel ning kõrgetasemelisi väliskollektiive, kontserti “Muusika Poola kuningatele XVII–XVIII meistritelt” ning ansambli Supersonus põnevat kava, kus otsiti vanamuusika seoseid ja kõlaühendusi muude ajastute ja stiilidega.