Jaan Tamme nimeline puhkpillikvintett 1960. aastatel Kadrioru lossis. FOTO HELI ERNITSA DOKTORITÖÖST
Sel aastal tähistame 75 aasta möödumist Jaan Tamme nimelise puhkpillikvinteti asutamisest. Ühe kammeransambli tekkimist, tegutsemist ja hääbumist võib pidada rohkem või vähem tähistamisväärseks sündmuseks, kuid see, oma ringkonnas lausa legendaarne kooslus tegi midagi tõesti olulist – tõi 50 tegutsemisaasta jooksul (1942–1992) puhkpillide kammermuusika eesti muusika kaardile. Ansambli ere ja intensiivne tegevus ei jätnud mõjutamata ei heliloojaid, publikut ega kaasmuusikuid ning oli tänuväärne eesti kultuuri tutvustaja ja puhkpillikvinteti žanri kujundaja.
Eelloona hiljem Jaan Tamme nime kandnud kvinteti asutamisele sattus Teise maailmasõja sündmuste käigus Riias ajutiselt koos mängima klaverikvintett koosseisus Voldemar Varrak (oboe), Roland Kriit (klarnet), Jefim Dubinski (metsasarv), Eugen Saanpere (fagott) ja Hermanis Brauns (klaver). See koosseis kujunes Balti erisõjaväeringkonna staabi puhkpilliorkestri juures, mis oli moodustatud 1940. aastal pärast Juunipööret ja Nõukogude Liidu võimuhaaramist ning just siin sai alguse idee luua püsiv puhkpillikvintett. Ametlikult asutati eestlaste kvintett kaks aastat hiljem tagalas Jaroslavlis, kuhu oli koondatud Nõukogude Eesti kunstikaader. Kvinteti moodustasid mainitud Riia kammerkoosseisus mänginutest Kriit ja Saanpere, lisandusid Rudolf Omel (flööt), Voldemar Rohtla (oboe) ja Arnold Kiiver (metsasarv). Sõja lõppedes jätkati veidi muutunud koosseisus tegutsemist juba Tallinnas.
Ansambli eluiga langes tähelepanuväärselt täpselt kokku ajaga, mil Eesti kuulus Nõukogude Liitu. Eesti oli annekteeritud ja liiduvabariigiks kuulutatud vaid kaks aastat varem ning ansambli tegevuse lõpetamise põhjuste hulgas tõi kvinteti üks viimaseid liikmeid Andres Lepnurm (fagott) olulisena välja just Nõukogude Liidu kokkuvarisemise, mille tõttu läksid kinni piirid ja kadusid siinsete muusikute suhted Moskva kontserdiorganisatsioonidega.
Loe edasi Muusikast 7/2017