74-aastaselt suri briti väljapaistev pianist ja dirigent Sir Jeffrey Tate, olles saanud Bergamos proovitsükli ajal südamerabanduse. Jeffrey Tate, kellel diagnoositi sündides spina bifida ehk seljaajusong ja ka küürselgsus, trotsis terve elu füüsilisi takistusi. Õppinud esmalt arstiteadust, töötas ta mitmes haiglas, kuni otsustas siiski muusika kasuks. Alustanud repetiitorina Covent Gardenis, kus ta töötas koos Sir Georg Soltiga, järgnesid koostööaastad Pierre Bouleziga ning ühtlasi James Levine’iga METis. Viimases debüteeris ta – tõsi, asendusdirigendina – 1979. aastal, kui tal tuli vaid kolmetunnise etteteatamisega juhatada Alban Bergi ooperit “Lulu”. Tate’i aktiivne lavaelu kestis rohkem kui 40 aastat. Kui temast sai aastal 1985 Inglise kammerorkestri peadirigent, algas koostöö EMI plaadifirmaga, mille käigus salvestati kõik Mozarti ja mitmed Haydni sümfooniad. Koos pianist Mitsuko Uchidaga salvestati plaadifirmale Philips kõik Mozarti klaverikontserdid. Tate’i ooperisalvestuste hulka kuuluvad Humperdincki “Hänsel und Gretel” (EMI), Bergi “Lulu” (EMI) ning R. Straussi “Arabella” (Decca) ja “Elektra” (Claves). Tate’il oli väga hea kontakt ka paljude lauljatega, nende seas Kiri Te Kanawa, Renée Flemingi ja Agnes Baltsaga. Tal oli võimalus teha koostööd ka oma karjääri lõpusirgele jõudnud Maria Callasega. Ian Bostridge’i ja mitme teise laulja plaadistustel esines ta aga pianistina. Instrumentalistidest mängisid tema käe all nii Nigel Kennedy, Frank Peter Zimmermann kui ka Pieter Wispelwey. Peadirigendina tegutses ta Covent Gardenis (1986–1993), Rotterdami filharmoonikute juures (1991–1995) ning kuni surmani oli ta Hamburgi sümfooniaorkestri kunstiline juht. Käesoleval aastal löödi Jeffrey Tate rüütliseisusesse.