27. juulil suri 87-aastaselt Einojuhani Rautavaara, nüüdisaja üks rahvusvaheliselt tuntumaid Soome heliloojaid ning sümfoniste pärast Sibeliust. Rautavaara lõpetas Helsingi ülikooli muusikateaduse erialal ning Sibeliuse akadeemia kompositsiooni erialal. 1955. aastal pälvis ta Jean Sibeliuse nimelise stipendiumi, mille tarvis 90-aastane vanameister ta ise välja valis ja mis võimaldas tal täiendada end kaks aastat USAs, kõigepealt New Yorgi Juilliardi muusikakoolis Vincent Persichetti juhendamisel ning Roger Sessionsi ja Aaron Coplandi suvekursustel Tanglewoodis. Rautavaara tegutses pikka aega Sibeliuse akadeemias kompositsiooniõppejõuna, kus tema käe all õppis Soome heliloojate järgmine märkimisväärne põlvkond Kalevi Ahost Magnus Lindbergi ja Esa-Pekka Salonenini. Aastast 1988 oli ta vabakutseline helilooja. Rautavaara ulatuslik looming on stiililiselt mitmekülgsem kui ühelgi teisel tema põlvkonna Soome heliloojal. Rohkem kui poole sajandi pikkusel loometeel läbis ta pea kõik uusimad kompositsioonitehnikad ning jõudis välja nn uusromantilise helikeeleni. Publiku südamed võitis iseäranis Rautavaara hilisem looming, kus ta katsetas erinevaid müstilisi ideid ning põimis teostesse loodushääli. Tema loomepagasis on üle kümne lavateose, neist oopereid “Aleksis Kivi”, “Vincent”, “Päikesemaja” ja “Thomas” on lavastatud ka väljaspool Soomet. Rautavaara komponeeris ka 8 sümfooniat, 11 instrumentaalkontserti ning hulgaliselt väiksemaid instrumentaal- ja vokaalteoseid, samuti kooriteoseid. Läbimurdeteoseks rahvusvahelisele areenile oli 7. sümfoonia “Angel of Light”. Rautavaara on tegutsenud ka muusikakriitikuna. Oma ooperitele kirjutas ta enamjaolt ise libretod ning ta on kolme raamatu autor.