Tanel Ruben on juba pikki aastaid ilmutanud peale oskustele löökriistakomplekti taga aeg-ajalt ka oma heliloojaannet ja klahvpillide valdamist. Ka siin plaadil on lisaks seadetele kõik vähegi jõukohased klahvipartiid Taneli enda loodud-esitatud. Tegemist on põhiosas groove-jazziga. Tanel Rubeni sõnad: “Seame muusikalises plaanis esile tantsulised gruuvid, lauldavad meloodiad, hüplevad harmooniad, otsast lõpuni mängitud soolod (sic! – S.U.) ja kohati ka ootamatud vormid.”
Kõik albumi seitse pala on “hitihoiatusega” ja pääsevad ruttu mõjule. Vaheldust pakub venekeelne pala “Letšu võsako”. Plaadi viie laulu sõnade autor on Victoria, kelle laulmine on heas mõttes pretensioonitu, soe ja sulandub koos taustavokaaliga ansamblisse.
Viimaste aastate jazzikompositsioonide seast annab leida samasugust positiivsust kiirgavat ja elumahla pritsivat pala kui “Vilgas elu”. See iseloomustus käib paljus ka muu materjali kohta. Trummaritel ikka jagub seda pauerit! Taneli maailma iseloomustab ka mingi ürgne, müstiline tunnetus. Korraliku hariduse baasilt pääseb omapära maksvusele.
Kunagi oli moes otsida, milline võiks olla käesoleva suve plaat või lugu. “Million Years” sobib oma toonusttõstvusega heitlikesse suveoludesse kui valatult. Gruuviv bass (Taavo Remmel), lisalöökpillid Rubenilt ja vibrafon (Hele-Riin Uib) lisavad suvist särtsu, söakad klahvpillid (Taavi Kerikmäe, Rain Rämmal) ja Meelis Vindi klarnet panustavad jazzilikule hullusele ja energiale. Tulevikus tagasi vaadates näeme, et 21. sajandi esimese poole Eesti jazzsalvestisi läbib rasvase punase joonena Meelis Vindi (bass) klarnetimäng.
Albumit iseloomustavad meisterlikud arranžeeringud, viimistlus ja produktsioon. Plaat on väga produtseeritud kindlakäeliselt, trummari egotrippi ei aimdu kuskilt. Helirežii on ka korralik – “Million Years” on salvestatud Peeter Salmela stuudios ning selle on miksinud ja masterdanud Johannes Lõhmus.