13. septembril saab Tallinnas Nordea kontserdimajas kuulda põnevat kontserti ja ühe ajastu taaselustumist, kui meie pealinna külastab Max Raabe koos oma Palast-orkestriga. Taaselustub Saksamaa 1920. –1930ndate aastate šlaagrikunst.
Max Raabe nime taga peitub 1962. aastal sündinud professionaalne laulja Matthias Otto, kes on laulukunsti õppinud Berliini Kunstide Kõrgkoolis (Hochschule der Künste Berlin). Kunstnikunimi Max Raabe on valitud vastavalt sobivusele ajastuga. Kuid miks just see aeg? – Raabe on öelnud, et jah, vaevalt on tal plaani oma muusikaga maailma muuta, kuid ta teeb seda selleks, et tuua inimesi välja mitte alati kõige meeldivamast reaalelust ja pakkuda neile rõõmu.
Üheks suuremaks läbimurdeks Max Raabe karjääris oli kontsert Carnegie Hallis 2007. aastal. Tema fännide hulka kuuluvad ka mitmed üsna ootamatud muusikud, näiteks Marilyn Manson, kes kutsus ta koos orkestriga esinema oma pulma. Max Raabet koos Palast-orkestriga peetakse Saksamaa üheks eriti saksapäraseks fenomeniks, sarnaseks näiteks Rammsteini või Kraftwerkiga. Enne Tallinna-tuuri oli võimalus muusikule esitada mõned küsimused.
Rääkige pisut oma 1920. – 1930. aastatest pärinevast muusikast. Miks just see ajastu ja see muusika?
Minu arvates on selle ajastu popmuusika üks elegantsemaid, mis maailmas on kunagi olnud. Teeme 1920. ja varaste 1930ndate aastate Weimari vabariigi ajastu stiilis saksa šlaagrimuusikat. See oli ajajärk enne natside võimuletulekut. Selline muusika valitses tollal helifilmides, varieteedes ja tantsusaalides. Kasutame nende laulude originaalseadeid tantsuorkestrile, laulutekstid on väga vaimukad ja intelligentsed, neis on omapärast huumorit, mida leiab ka selle ajastu Ameerika filmides, näiteks Cole Porteril.
Mis inspireeris teid selle ajastuga tegelema?
Lapsena vaimustas mind laul “Ich bin verrückt nach Hilde” (“Olen hull Hilde järele”), leidsin selle oma vanemate plaadikapist. Sellest mul see kirg algas. Ma kogusin ja kuulasin plaate, vaatasin tolleaegseid filme ning uurisin ja lugesin Weimari vabariigi ajaloo ja ajastu kohta. Hiljem esinesin frakis, oma isa silinder peas väikestel pidudel ja laulsin neid laule klaveri saatel.
Mida teie arvates kõneleb see muusika meie aja inimestele?
Kõigepealt on see suurepärane meelelahutus ja ajaviide. Lauludel on väga nauditavad arranžeeringud ning laulutekstid tegelevad teemadega, mis ka praegusel ajal on aktuaalsed. Noh nagu näiteks inimsuhted, potililled...
On selles muusikas midagi sellist, mille oleme kaasajal kaotanud ja mida peaks uuesti leida üritama?
Iga ajastu loob endale omast muusikat. Aga ma usun, et tollal hinnati rohkem kui nüüd ilusat meloodiat ja sisukaid tekste. Aga siinkohal peaks pigem publik arvamust avaldama.
Millised eeskujud on teil muusikas olnud ja kes või mis on teid inspireerinud?
Mul pole olnud kindlaid eeskujusid. Mind inspireerib iga väga hea muusika ja kõik suurepärased muusikud. Muidugi on mulle inspiratsiooniallikaks ka teater ja filmid.
Rääkige pisut oma teekonnast lauljana. Kust on teie muusikahuvi pärit?
Kõrvuti vaimustusega Weimari vabariigi aegse muusika vastu, olen alati olnud väga huvitatud ooperist. Seetõttu kolisin ühel eluhetkel Berliini, õppisin ooperilaulu ja sain baritonilauljana diplomi. Stuudiumi ajal asutasime kaaslastega Palast-orkestri. Koos esinedes saime väga positiivset vastukaja, nii et otsustasime selle muusika oma elukutseks teha.
Kas olete olnud vaimustuses ka kellestki konkreetsest klassikalisest lauljast?
Mind on alati vaimustanud Dietrich Fischer-Dieskau. Ja minu lauluõpetaja Berliinis on minu arengus väga oluline inimene. Me hoiame siiamaani kontakti ning saame kokku. Aga niisama inspireerivad mind ka meie enda õnnestunud kontserdid.
Millised on teie huvid või hobid väljaspool muusikat?
Võiks vist öelda, et – laisklemine.
MAX RAABE lemmikud
Raamat - Philipp Moritz “Anton Reiser"
Film - Ernst Lubitsch “Sein oder nicht sein”
Näitleja - Peter Ustinov
Näitlejatar - Scarlett Johansson
Linn - Berliin
Laulja - Dean Martin
Jook – kohv
Riietus – frakk
Ilmunud Muuusikas 8/9-2016